Tekst peab olema sidus ja huvitav. Selle saavutamiseks lisatakse lausetele sageli mitmesuguseid sõnu, mis ei ole eluliselt vajalikud, aga annavad rõhku, seovad lauseid loogiliselt kokku, annavad tekstile isikupära ja väljendavad autori suhtumist.

Eelmise nädala blogikandes rääkisin kirja alustamise viisidest. Loogiline oleks nüüd jätkata kirja enda teemal, kuid jätan selle vahele ja asun täna kohe kirja lõpetamise juurde.

Kui mina laps olin, siis oli veel arvutivaba aeg. Moes oli evida kirjasõpru, kellega oma mõtteid vahetada ja näiteks põnevaid kommi- ja nätsupabereid või postkaarte jagada. Kirjasõpru tekkis igal pool – nii pioneeri- ja linnalaagrites kui ka vanaema kodualevis. Popp oli ka kirjutada lastega vennasvabariikidest ja isegi näiteks Ida-Saksamaalt. Minul oli pidevalt viis-kuus aktiivset kirjasõpra ja siis veel mõned, kellega kirjutasime vahetevahel.