Ma arvasin, et ta läheb ise ära. Hääbub tasapisi meie keelepildist. Jõuab lõpuks toorkeelendite prügimäele ja ununeb. Meid ei mõjuta ju enam vene keel ja inglise keeles teda sellisel kujul ei ole. Aga ei. Endiselt lösutab ta meie tekstides, tunneb end mugavalt ega plaanigi astuma hakata.

Räägin russitsismist näol (vn в виде), mille võib koos teiste pseudokaassõnadega osas, suunas ja lõikes kimpu siduda ja ühte patta panna. Nende kõigi tunnusjoon on see, et neid võõrkehi ei ole meie keelde tegelikult vaja, sest meil on omad abivahendid olemas.

Head alanud aastat! Tänases kirjatükis läheme edasi kantseliidiilmingutega, mis ei sobi selgekeelsesse teksti. Räägime bürokraatlikest kaassõnadest.

Pealkirja järgi võib juba arvata, millest täna juttu tuleb – eks ikka ületarvitatud tagasõnast poolt, mis muudab lause tihti raskestiloetavaks. Kui sellega satub kokku veel nimisõna pool, siis võib lause mõistmine olla juba suurem katsumus.