Kui esimene ja teine ülakomakäsitlus kätkesid võõramaiseid sõnu ja nimesid, siis selles osas pöördume omaenda nimede juurde. Nimelt võib eeskätt õigustekstides kohata sageli kentsakaid ja imestamapanevaid ülakomastatud nimekujusid, mille käänamine pole kooskõlas ühegi eesti keele reegliga.

Seekord tuleb juttu sellest, kuidas kasutada ülakoma võõrnimedes – st välismaistes isiku-, koha-, kauba, äri- ja muudes nimedes. Kui tsitaatsõna puhul tuli panna ülakoma igal käänamiskorral, siis võõrnime puhul ei ole seda märki iga kord tarvis.

Selles ja kahes järgmises blogikandes tuletame meelde, millistel juhtudel kasutada eesti keeles ülakoma. Juttu tuleb kolmest peamisest juhtumist: tsitaatsõnadest, võõrnimedest ja eesti nimedest ning muu hulgas vaatame üle ka muu nendega seonduva.