Sageli tuleb meil väljendada dokumentides või muudes kirjatükkides mõnda ajahetke. Vaatame täna, millised on daatumi kirjutamise viisid ja mis saab, kui lisada sellele asukoht.

Numbrite maailmas on kaks peamist arvuliiki: põhiarv ja järgarv. Keelemaailmas vastab põhiarv küsimustele mitu? kui palju? ja järgarv küsimusele mitmes?, aga ka missugune? milline? Viimasest tulebki täna juttu.

Vahel ei ole sõna aasta ega lühendi a järele lauses erilist vajadust. Teinekord jälle aga peab seda kasutama, et lause oleks korrektselt üles ehitatud. Täna võikski vaadata, millal on aastat või lühendit a vaja, millal mitte.