Kindlasti teab suur hulk lugejaid pikantset iiri anekdooti:

Abtiss küsis kloostrikooli kasvandikult Eileenilt: „Mida sa teed pärast lõpetamist?“

Neiu lõi silmad maha ja sosistas: „Minust saab prostituut.“

Abtiss minestas. Kui teda oli toibutatud, nõudis ta: „Korda, mis sa ütlesid!“

„Minust saab prostituut.“

„Jumal tänatud!“ lõi abtiss risti ette, „ma kuulsin ennist, et protestant!“

23. oktoobri Postimehes räägivad keeleteadlased, et õpetajad, toimetajad ja tõlkijad kasutavad oma töös nn ebasoovitatavate sõnade loendeid. Selle põhjusena nimetati mugavust ja ajanappust. Loendipõhine tegevus on keeleteadlaste sõnul ajast ja arust ning taunitav tegevus. Pakun nüüd sel teemal keeletoimetaja vaatenurka ja mõtisklen veidi veel.

Sõnade saamise viise on mitmesuguseid. Üks neist on võtta uus sõna teisest keelest mugandina üle. Mugand on võõramaa sõna, mis on muudetud enda keele päraseks, et seda oleks hea hääldada, kirjutada, käänata ja pöörata. Üks selline mugand on häkaton, mis on tulnud eesti keelde inglise keele lühendsõnast hackathon (hacking + marathon).