Millal kirjutada sõna „aasta(d)“?
Autor: Helika Mäekivi
Vahel ei ole sõna aasta ega lühendi a järele lauses erilist vajadust. Teinekord jälle aga peab seda kasutama, et lause oleks korrektselt üles ehitatud. Täna võikski vaadata, millal on aastat või lühendit a vaja, millal mitte.
1) Kui lauses on kasutatud kuupäevaga daatumit, ei ole aasta ega a järele tavaliselt vajadust. Ka suuliselt ei pea me seda sõna välja lugema:
24. märtsil 2013 peetakse kaubanduskeskuse sünnipäeva.
Juhatuse liige kutsuti ametist tagasi 12.02.2011.
Eeskiri valmis 23. mail 2012 viieosalisena.
1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon
2) Vastupidine lugu on aga siis, kui aasta ~ a astub täiendi ossa. Täiend käib kokku endale järgneva sõnaga ja vastab küsimusele kelle-mille?, näidates sageli kuuluvust. Näiteks väljendites lapse hinded, ministeeriumi dokumendid, asutuse auto või Lukoili tankla on esimene sõna täiend. Samasugust ülesannet võib täita sõna aasta või lühend a:
Riigikogu 23. veebruari 2012. aasta otsus võeti vastu ühehäälselt.
Rahandusministri 30. aprilli 2007. a määruse nr 30 muutmine
Euroopa Ülemkogu 29.−30. oktoobri 2009. a järeldused
Ilm oli 2013. aasta 13. veebruaril päikeseta.
Siinsetes näidetes on näiteks 2012. aasta otsus või 2013. aasta 13. veebruar selgem ja loogilisem kui 2012. otsus (loe: kahe tuhande kaheteistkümnes otsus) või 2103. 13. veebruaril (loe: kahe tuhande kolmeteistkümnenda kolmeteistkümnendal veebruaril). Seega aitab aastaarvu järel olev täiend aasta ~ a suurendada loetavust ja arusaadavust.
3) Sõna aasta või lühendit a tuleb enamjaolt kasutada ka siis, kui kuupäeva lausesse ei lisata, olgu tegu täiendiga või mitte. Lause on siis sujuvam ja paremini haaratav:
Aastatel ~ a-tel 2011−2013 viiakse ellu 16 projekti.
2011. aasta ~ a keeletegu oli nutitelefonide kõnetuvastusrakendused.
Põllutoetused hakkavad kasvama 2016. aastal ~ a.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks ~ a-teks 2003–2012
4) Võimalikud on aga ka ilma aastata aastaarvud. Sel juhul ei ole nad kunagi täiendid ja asuvad lauses tagasihoidlikumal kohal:
Eesti elektrimajanduse arengukava 2005−2015
Valitsus kiitis heaks eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005−2010.
Juhan Liiv (1864−1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal.
Eesti aasta auto 2012 on Peugeot 508.
Viimases näites täidab aasta küll täiendi ülesannet, kuid mitte aastaarvu, vaid sõna auto ees.
24. märtsil 2013 peetakse kaubanduskeskuse sünnipäeva.
Juhatuse liige kutsuti ametist tagasi 12.02.2011.
Eeskiri valmis 23. mail 2012 viieosalisena.
1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon
2) Vastupidine lugu on aga siis, kui aasta ~ a astub täiendi ossa. Täiend käib kokku endale järgneva sõnaga ja vastab küsimusele kelle-mille?, näidates sageli kuuluvust. Näiteks väljendites lapse hinded, ministeeriumi dokumendid, asutuse auto või Lukoili tankla on esimene sõna täiend. Samasugust ülesannet võib täita sõna aasta või lühend a:
Riigikogu 23. veebruari 2012. aasta otsus võeti vastu ühehäälselt.
Rahandusministri 30. aprilli 2007. a määruse nr 30 muutmine
Euroopa Ülemkogu 29.−30. oktoobri 2009. a järeldused
Ilm oli 2013. aasta 13. veebruaril päikeseta.
Siinsetes näidetes on näiteks 2012. aasta otsus või 2013. aasta 13. veebruar selgem ja loogilisem kui 2012. otsus (loe: kahe tuhande kaheteistkümnes otsus) või 2103. 13. veebruaril (loe: kahe tuhande kolmeteistkümnenda kolmeteistkümnendal veebruaril). Seega aitab aastaarvu järel olev täiend aasta ~ a suurendada loetavust ja arusaadavust.
3) Sõna aasta või lühendit a tuleb enamjaolt kasutada ka siis, kui kuupäeva lausesse ei lisata, olgu tegu täiendiga või mitte. Lause on siis sujuvam ja paremini haaratav:
Aastatel ~ a-tel 2011−2013 viiakse ellu 16 projekti.
2011. aasta ~ a keeletegu oli nutitelefonide kõnetuvastusrakendused.
Põllutoetused hakkavad kasvama 2016. aastal ~ a.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks ~ a-teks 2003–2012
4) Võimalikud on aga ka ilma aastata aastaarvud. Sel juhul ei ole nad kunagi täiendid ja asuvad lauses tagasihoidlikumal kohal:
Eesti elektrimajanduse arengukava 2005−2015
Valitsus kiitis heaks eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005−2010.
Juhan Liiv (1864−1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal.
Eesti aasta auto 2012 on Peugeot 508.
Viimases näites täidab aasta küll täiendi ülesannet, kuid mitte aastaarvu, vaid sõna auto ees.
5) Ka aastakümneid saab kirjutada kahtmoodi: sõnaga aasta: 1970. aastatel; käändelõpu abil: 1970ndatel ~ 1970-ndatel. Mõlema võimaluse kooskasutamine (1970.ndatel, 1970ndatel aastatel vms) pole soovitatav.
See, millal kasutada sõna aasta, millal lühendit a, sõltub kasutustihedusest ja asutusesisesest kokkuleppest.
Kirjuta esimene kommentaar