See paha kantseliit (2)

Kaassõnad on nimisõnade paarilised, mida eesti keele oskaja kasutab enamjaolt vaistlikult õigesti. Kantseliidilembesed kasutavad aga teadlikult või äraõpitult mõnda kaassõna seal, kus pole tema tegelik koht. Teinekord pruugitakse kaassõnana selliseid keelendeid, mis nagu polegi kaassõnad. Kolmandaks tarvitatakse ees- ja tagasõnu mõnikord üle - kõike ikka ja ainult teksti ametlikkuse suurendamiseks ja keerukuse kasvatamiseks. Võtame täna vaatluse alla neli kaassõna, mis vääriksid ametitekstides sagedamini parandamist.

1. Võõrmõjulise läbi asemele sobib paremini abil, kaudu, toel, teel, tõttu, varal vm:

tolerantseks võiks saada kogemuste kaudu ~ toel ~ varal, mitte läbi kogemuste;
keskkonnamõju saab hinnata olelusringi analüüsi abil ~ teel, mitte läbi olelusringianalüüsi;
taotlusi saab esitada registri kaudu ~ vahendusel, mitte läbi registri;
üritused toimuvad esimeses kvartalis ~ esimese kvartali jooksul ~ vältel ~ ajal, mitte läbi esimese kvartali.

Kui noortele kirjutatud tekstis on lause (Google’ist muutmata kujul): „Kindlasti ootame ka sel aastal kandideerima tegusaid noori, kes otsivad võimalust iseenda arendamiseks läbi ülharidusse panustamise seal, kus seda enim vajatakse”, siis kas noor tunneb seda teksti lugedes tõesti mingit kutset? Võib-olla oleks kutsuvam ja lihtsam hoopis: .. kes soovivad koolis õpetamise kaudu ennast arendada?

Hea kantseliidinäide pärineb Saarte Koostöökogu dokumendist, mis puudutab mingit meedet ja kus lausete kaupa ei saada ilma sõnata läbi hakkama:

„Spetsiifilised eesmärgid:
• läbi ühiste tegevuste elluviimise ja koostöö arendamise, töötlemise, tootearenduse, turunduse jt. valdkondades on suurenenud ettevõtjate konkurentsivõime;
• tegevuste läbi suureneb tööhõive ning paraneb lokaalsete teenuste kättesaadavus;
• läbi informatsiooni kättesaadavuse parandamise, täiendõppe on tõusnud ettevõtjate tööalane teadlikkus ja oskuste tase ning ettevõtlusaktiivsus.”

Esimeses punktis võiks olla ühistegevuste elluviimisel, teises punktis tegevuste kaudu ~ tulemusena, kolmandas informatsiooni kättesaadavuse parandamise ja täiendusõppe järel on kasvanud ... Parandusvõimalusi on kindlasti veel, kuid on selge, et võõrmõjuline läbi pole siin ühelgi juhul parim valik.

2. Sõna osas pole tegelikult tagasõna, vaid sõna osa seesütlev kääne. Tema asemel oleks mõttekas kasutada seni kehtivaid ja sobivamaid kaassõnu. Näiteks

ettepanekuid, otsuseid, kokkuleppeid tehakse, eesmärke seatakse, ülesandeid püstitatakse, küsimusi esitatakse, soovitusi antakse, aru antakse, infot saadakse, lubadusi antakse, selgitusi jagatakse, millegi kohta, mitte osas;
meetmeid rakendatakse, üksmeel valitseb, tundlikkus on millegi suhtes, mitte osas;
mure, kartus, hirm, võitlus, sõda on millegi pärast, mitte osas
arutelusid, läbirääkimisi, vaidlusi, debatte, diskussioone peetakse millegi üle, mitte osas;
asjad erinevad üksteisest ja on sarnased millegi poolest, mitte osas.

Mõnikord pole üldse tagasõna vaja, sest parem on kirjutada

millegi tegemisel, tagamisel, saavutamisel, kindlustamisel, edendamisel, vähendamisel, elluviimisel, kehtestamisel, mitte tegemise, tagamise, saavutamise jne osas;
pensionisüsteem, rahastamisvõimalus, majandusväljavaade, mitte süsteem pensionide osas, võimalus rahastamise osas, väljavaade majanduse osas;
teadlikkus millestki, mitte millegi osas.

3. Sõna poolt väärtarvituse juhtudega peaks olema kursis iga eesti keelt õppinud inimene. Sellest on kirjutanud peaaegu iga keelekorraldaja. 20 aastat peatus sellel pikemalt Sirje Mäearu, seitse aastat tagasi Maire Raadik. Ometi tulvab seda üha rohkem meie tekstidesse. On juriste, kes väidavad, et nii tulebki ennast õiguskeeles väljendada, sest poolt-sõna kasutamine on selle allkeele omadus ja teistmoodi ei saa täpsust tagada. Tõepoolest on üksikkohti, kus mõtteselguse annab just see sõna. Kuid selle väite üldkategoorilisusega ei saa mitte kuidagi nõustuda. Fakt on see, et poolt on jõhkralt ületarvitatud. Tegelikult ei teki ju mingit mõttenihet, kui ütleme:

tootja esitatud nõuded, mitte tootja poolt esitatud nõuded;
vanemate kaetava osa määra muutus, mitte vanemate poolt kaetava osa määra muutus;
SEB ~ SEBs aktsepteeritavad kinnisvarabürood, mitte SEB poolt aktsepteeritavad kinnisvarabürood.

Samuti tuleks inglispärased poolt-sõnaga passiivilaused muuta aktiivseks. Eesti keeles on tegija tähtsal kohal ja seega on parem kirjutada:

ostja ja müüja allkirjastavad lepingu, mitte leping allkirjastatakse ostja ja müüja poolt;
toetuse määrab vald, mitte toetus määratakse valla poolt,
politsei algatas uurimise, mitte politsei poolt algatati uurimine.

4. Venemõjuline lõikes on üks uhkeid kantseliidipärleid. Ometi väheneb teksti paberimaitse tuntavalt, kui kirjas on

vanuserühmade, linnaosade, restoranide, osakondade, valuutade, sektorite, piirkondade kaupa (vahel ka põhjal ~ järgi ~ alusel), mitte lõikes;
mitmuses aastate, kvartalite, kuude, nädalate kaupa ~ arvestuses, mitte lõikes;
ainsuses aasta, kvartali, kuu, nädala jooksul ~ vältel, mitte lõikes;
valdkonniti, liigiti, kooliti, ettevõtteti, maakonniti, mitte valdkondade jne lõikes.

Kantseliidihõngu kannavad ka kaassõnad seoses, suunas, suhtes ja korral, kui neid ei pruugita õiges tähenduses. Vahel valmistavad muret ka tänu, näol ja arvel. Siin käsitletud ja muudest kaassõnadest on juttu ka õigekeelsussõnaraamatus (kellel on, see saab vaadata ka uuest ÕSist), Sirje Mäearu vihikus „Valik rektsioone” ja kogumikus „Emakeelne eurokeel” (lk 47-60).