Aga „ja“ ette ei käi ju koma?

Täna tuletame meelde kaks reeglit komade paneku kohta.

1. Koma ei ole vaja panna siis, kui sõnast ja kahele poole jäävad sõnad või lauseosad on demokraatlikult võrdsed.

Osakonnajuhataja ja raamatupidaja tegid aruannet.
Juhataja astus tuppa ja kutsus nad koosolekule.
Sinna pidid tulema ka juhataja asetäitja, halduskomisjoni esimees, töötajate esindaja, audiitor jt.
Koosolekuruumis selgus, et printer ei tööta ja videokahur on ära viidud.
Õnnela ja Angela olid eile õhtul materjale printinud ning videokahurit oli laenanud kõigepealt Martin ja siis Johannes.

2. Vahel saab mõni lauseosa endale kaaslaseks mõne täpsustava fraasi või osalause. See kuulub ainult selle konkreetse osa juurde ja ülejäänud lauseosad temaga kokku ei käi. Ühe lausekatkendiga kokku- ja teistest eemalehoidmise näitamiseks tuleb täpsustav fraas või lause eraldada kahelt poolt komaga. Nii võibki juhtuda, et koma satub ka ja ette.

Osakonnajuhataja, kes tuli just Tallinnast, ja sekretär tegid aruannet.
Juhataja astus tuppa, võttes jopet seljast, ja kutsus nad koosolekule.
Sinna pidid tulema ka juhataja asetäitja, halduskomisjoni esimees, töötajate esindaja, audiitor, kelleks oli seekord Larissa Ivanova, jt.
Koosolekuruumis selgus, et printer ei tööta, sest tahmakassett on tühi, ja videokahur on katki.
Õnnela, osakonna sekretär, ja Angela olid eile õhtul materjale printinud, kuigi konverents oli juba käimas, ning videokahurit oli laenanud kõigepealt Martin, kes vajas seda koolituseks, ja siis Johannes, kes tahtis sõpradele reisipilte näidata.

Kui komapanekul tekib kahtlusi, võib alati mõelda, kas juurdelisatud osa lõhub muidu sõbralikult koos olevaid lausepooli (ja kas lause jääks terviklikuks ja sidusaks ka ilma selle osata). Kui lõhub (ja jääb), tuleb lisatud osa eraldada, et näidata, mille juurde see kuulub. Kirjas ongi selleks komad.

Sama reegel kehtib ka sidendite ning, ega, ehk, või ja kui ka puhul. Täpsustav lauseosa tuleb komade vahele panna olenemata sellest, mis sõna selle järel tuleb.

Palju pikemalt ja põhjalikumalt on ja kohta kirjutanud Argo Mund kolmandas keelenõukogumikus. Koos Maire Raadikuga on nad komastamise teemat üldisemalt lahanud neljandas keelenõukogumikus.