Veel kord ajaloosündmuste nimetustest

Ehkki oli üksikuid ajaloolasi, kes pooldasid keeletoimkonna otsuse-eelsel koosolekul väiketähelist kirjutusviisi ja leidsid ka eelotsust lugedes, et reeglitäiendus on sobiv, tehti augustis avalik pöördumine, kus keeletoimkonnal soovitati otsus tagasi võtta. Selle peale tegi toimkond ajaloolastele ettepaneku uuesti kohtuda ja esile kerkinud küsimusi arutada. Korra kohtuti Tartus ja korra Tallinnas ning seekord oli ajaloolastest osalejaskond palju suurem. Pärast keeletoimkonna 16. novembri koosolekut ja sellele järgnenud meiliarutelu otsustati suvist otsust ajaloolaste ettepanekuga täiendada.

Täiendus valmis seekord eelnõuna, mis pandi Emakeele Seltsi lehele ja mis jääb sinna üles kaheks kuuks. Selle aja jooksul on kõigil asjast huvitatutel võimalik sellega tutvuda ja avaldada oma arvamust. Eelnõust saab otsuse täiendus 16. jaanuaril 2013.

Kuna keeletoimkond leidis, et nende otsust ja ajaloolaste ettepanekutega seonduvat tuleb täpsustada, lisati eelnõule selgitus, kus kirjeldatakse senist ja praegust ajaloosündmuste kirjutusviisi ning põhjendatakse otsuse tagamaid.

Kokkuvõttes jääb kehtima juhis kirjutada ajaloosündmuste, ajastute jm nimetusi väikese esitähega. Selle kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega. Kuna aga kinnistunud nimetuste loendit ei ole selle ammendamatuse tõttu võimalik anda ja selgeks õppida, siis hoolitsevad nende levimise eest ajaloolased üldhariduskooli ajalooõpikuid koostades. Emma-kumma kirjapildi valik on kirjutaja vaba tahe. Läbivat suurtähte soovitatakse ajaloosündmustes edaspidi vältida.

Kel huvi, võib minu suvist blogikannet ajaloosündmuste kohta lugeda siit.