Sõnadest „vabandust“, „vabandan“ ja „vabanda“ ning natuke lokaliseerimisest

Keeleteadlik lugeja tajub allajoonitud väljendites kentsakat loogikaviga. Ilmselt on tegu tõlkeartikliga, kus tõlkeviga on põhjustanud tõlgendusvea. Nimelt on sõnal vabandama kirjakeele normi järgi tähendus andestama, andeks andma.

Kui näeme poeuksel silti Oleme suletud. Vabandame!, siis ütleb pood kirjakeele normi järgi: Oleme suletud, anname andeks. E-kiri lausega ma vabandan, et pole vastanud tähendab ma andestan, et ma pole vastanud. Postimehe artiklist loeks nagu välja, et usaldusväärsust tekitab see, kui öelda „Ma annan andeks ~ andestan, see tõesti läks mul täiesti meelest.“ See aga ei näi olevat loogiline.

Uksel olev silt oleks normipärane, kui seal oleks kirjas:

Oleme suletud. Vabandage! (st andestage, andke andeks).

Oleme suletud. Vabandust! (st andestust)

E-kirjas võib öelda:

Vabanda (st anna andeks, andesta) , et ma pole vastanud!

(Palun) vabandust (st (palun) andestust), et ma pole vastanud!

Ja koosolekule hilinedes saaks öelda (eestipärase sõnajärjega):

Vabanda(ge), see läks mul tõesti täiesti meelest.

Lubatagu aga veel selles artiklis olnud väite sisu üle mõtiskleda.

1) Sedalaadi artiklite tõlkimisel tuleb võtta aluseks meie keele- ja kultuuriruum ning teha sellesisulised kohandused ehk lokaliseerimine ehk olukohastamine. Eesti keeles ei ole ju suurt vahet, kas inimene ütleb vabandust või vabanda(ge), sest mõlemal juhul puudub mina-vorm ja mõlemad jäävad seetõttu ebamääraseks. Ilmselt soovitakse artiklis võõrkeelse ja -kultuurse teksti põhjal rõhutada, et isiklik pöördumine on vahetum ja usaldusväärsem. Meie keeles võiks seda pakkuda hoopis sõna palun lisamine ja väljendite andestama või andeks andma kasutamine.

Kuna igasugused usaldusväärsusega seotud võõrkeelsed väited ja mõõtmised on meie kultuurikontekstis sageli meelevaldsed, siis pole ehk lugejal midagi selle vastu, kui reastan allpool puhtisikliku tõlgenduse järgi neli normikohast pöördumist, mis peaksid Postimehes kirjeldatud kahetsusskaala järgi minema järjest usaldusväärsemaks:

Vabandust, see läks mul tõesti täiesti meelest! – NEUTRAALNE

Palun vabanda(ge), see läks mul tõesti täiesti meelest! – ISIKLIK

Andke andeks, see läks mul tõesti täiesti meelest! – ISIKLIK

Palun anna andeks, see läks mul tõesti täiesti meelest! – ERITI ISIKLIK

Seega võiks artiklis olnud sissejuhatav lause olla tõlgitud nii:

„Vahe on ka väljenditel «vabandust» ning «(palun) anna andeks», millest viimane mõjub usaldusväärsemana – nii, nagu sa tõesti mõtleksid seda.

2) Iseküsimusi tekitab veel lause viimane fraas nii, nagu sa tõesti mõtleksid seda – kas on mõtet otsida siiraid vabandussõnu, kui seda tõesti nii ei mõelda? Kas usaldusväärsust suurendavate sõnade kasutamine valetamiseks on üldse eetiline? Kui inimene tegelikult kahetsust ei tunne, oleks ausam valida neutraalsem sõnastus. Eestlased seda ka üldjuhul teevad – võltsi maneerlikkust leidub töösuhetes pigem harva.

Vabandamisest on kirjutanud Maire Raadik esimeses keelenõukogumikus ja oma „Väikestes tarbetekstides” (lk 89–91), samuti on asja selgitatud Eesti Keele Instituudi keelenõuandes). Sobivate sõnade kasutamisest eestikeelses töösuhtluses räägivad aga väljaõppinud suhtlustreenerid ja keelekoolitajad.

Eelmainitud artiklis oli veel üks huvitav tõlge(ndus), mille lahtipusimine ja lokaliseerimine jäägu lugeja hooleks:

Mõndade detailide üle kontrollimisega saame kindlustada selle, et klient oleks rahul.