Mõtteid selge sõnumi konverentsilt 2017

Ülle Madise (õiguskantsler, 2017. aasta selge sõnumi võistluse patroon)

·         Kantseliidi ja targutamise taha poetakse tihti siis, kui ei teata, mida öelda, või ei osata seda teha. Jääb mulje asjatundlikkusest, aga tegelikult poetakse oma teadmatuse taha. Kui inimene saab riigiasutuselt arusaamatu vastuse, mõjub see ülbena ja kahandab riigi usaldusväärsust.

·         Sageli arvatakse, et õigusvaldkonna töö osa ongi teadlik ja tahtlik keerutamine. Levib mõtteviis, et kui räägid lihtsalt sellises asjas nagu juura, ei saa sa olla tõsiseltvõetav. See arusaam tuleb hukka mõista.

·         Selge väljendumine on raske, sest see eeldab asjast arusaamist ja ka vastutuse võtmist.

·         Vahetada ei tule mitte sõnaridu, vaid mõtteid.

·         Keeletoimetaja töö peab tõusma au sisse ja ta peab saama väärilist tasu.

Karin Aleksandrov (maksu- ja tolliamet)

·         Selges keeles rääkimine on üllatavalt keeruline (vt ka Ülle Madise).

·         Mida kõrgem haridustase, seda rohkem eelistavad inimesed selges keeles dokumenti.

·         Ametnikel on hirm lihtsuse ja viisakuse ees. Arvatakse, et kui öelda palun, siis kaob kliendi austus tema vastu.

·         Peale kirjade selge sõnastuse peab ka ametikirjade toon olema viisakas ja sõbralik.

·         Selge keele edendamine asutuses ei ole projektitöö, vaid igikestev tegevus.

Elina Pallasvirta (keeleekspert, Soome maksu- ja tolliamet)

·         Probleem: kuidas muuta kliendikirjad lihtsamaks ja vähendada mallide arvu? Mitme spetsialistirühma vahel valitses vastuolu – maksuekspert eeldab kirjade kooskõla õigusaktidega; keeletoimetaja eelistab näha selget ja lihtsat keelt, mis eeldaks igale inimese eraldi kirja saatmist; arendaja tahab, vastupidi, leida lihtsad ja universaalsed lahendused; klient soovib maksu- ja tolliametiga suhelda nii vähe kui võimalik.

·         Plaan: võtta kasutusele uus tööpõhimõte: kooskirjutamine (ingl co-writing)

·         Töö käik

Loodi maksuekspertide ja keeletoimetajate meeskond. Saadi kokku ja koostati ühine toimimiskava.

Maksueksperdid kirjutasid vanade kirjade ja uute vajaduste põhjal valmis mustandid.

Keeletoimetajad toimetasid ja kommenteerisid neid.

Meeskond sai taas kokku ja kirjutas ühiselt kirjad valmis.

Kirjad saadeti teiste valdkondade ekspertidele ülevaatamiseks.

Meeskond sai veel kord kokku ja vaatas saadud kirjad ühiselt üle. Valmis lõppversioon.

·         Tulemus: tekkis 15 kirjatüüpi, millele tuginesid kõik teised kirjad. Keeletoimetajad koostasid kirjade vormistamise juhised. Korra kuus on koosolekud, ühiselt koostatakse koolitusmaterjale kõigile maksuametnikele.

·         Edasine töö: et vältida keeletoimetajate ja maksuekspertide eraldumist ja omaette nokitsemist, pandi meeskond tööle ühte ruumi. Siis ei teki seda olukorda, kus maksueksperdid kiruvad omavahel keeletoimetajaid ja vastupidi, vaid saab kohe üle laua hõigata, et kuidas miski käib või mis midagi tähendab. Lisaks tuleb luua korralik dokumendiregister, et kõigil oleks selge, kus miski asub.

Ragnhild Samuelsberg (selge keele ekspert, Norra laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeerium) ja Sissel C. Motzfeldt (projekti „Selge keel seadustes ja määrustes“ juht, Norra avaliku halduse ja e-riigi amet)

·         Probleem: isegi ametnikud ise pidasid õigusakte keeruliseks ja liiga rohkete parandustega tekstideks. Kodanikud tundsid, et seaduste keeruline keel ei luba neil ühiskonnas kaasa rääkida. Puudus oli keelekoolitusest, ajast ja eeskujuks olevatest õigusaktidest. Mustandeid ei katsetatud kunagi lugeja peal.

·         Plaan: kuna öeldi, et täpsuse ja selguse vahel on vastuolu (ei saa teha korraga täpset ja selget teksti), siis vastupidise tõestamiseks algatati 2012. aastal projekt „Selge keel seadustes ja määrustes“, mille käigus tegeletakse õigusaktide keelekasutusega. Väga head keeleinimesed tuleb ümbritseda väga heade juristidega ja ka minister tuleb kaasata.

·         Töö käik

Teadmiste suurendamine: koostatakse uuringuid, aruandeid, korraldatakse konverentse, kursuseid. Sihtrühm on juristid.

Õigusaktide analüüsimine, et luua uued mallidena toimivad õigusaktid. Ministeeriumidele antakse keele- ja õigusabi.

Seadusloome muutmine – seadusandjatele on valmimas uued juhised. Korraldatakse selge keele töötubasid, tehakse meeskonnatööd, lugejate peal katsetatakse õigusakti arusaadavust.

Haridussüsteemi muutmine – Oslo ülikooliga on sõlmitud lepingud, et õigustudengitele hakatakse õpetama selget keelt, antakse sellekohaseid toetusi.

·         Tulemus: vastu on võetud kolm selges keeles seadust, neljas on valmimas.

·         Edasine töö: muuta kohustuslikuks õigusaktide kirjutamine selges keeles, korraldada selge keele töötubasid, teha meeskonnatööd ja mitte unustada selle juures huumorimeelt.

Kiira Udu (Päästeamet)

·         Päästeameti väärtused on abivalmidus, julgus ja usaldus(väärsus). Ent usaldusest tuleb olla valmis nii palju loobuma, et jaguks julgust öelda välja seda, mida on vaja öelda.

·         Lastele räägime lihtsaid sõnu. Täiskasvanuid aga väärkohtleme raskete sõnadega (vt ka Karin Aleksandrov).

·         Kantseliiti armastatakse sellepärast, et kardetakse näida rumal (vt ka Ülle Madise).

Ingrid Olsson (keelenõustaja, Rootsi)

·         Juba 1978. aastal palgati valitsusasutustesse esimesed keeleinimesed, kes töötavad koos juristidega meeskondlikult selge keele nimel.

·         Neljas Norra ülikoolis õpetatakse õigustekstide keeleeksperte.

·         Inimesed käivad sageli selge keele eksperdi koolitustel, on väga rahul ja leiavad, et nad peavad edaspidi paremini kirjutama. Tegelikult seda ei juhtu. Suurem kasu oleks hoopis sellest, kui koolitused on lühemad ning keskenduvad ühele teemale süvitsi ja pikemalt. Samuti on hädavajalikud individuaalkoolitused, mis toimuvad järjepidevalt.

·         Ideaalne oleks, kui kõik see, mida riigiasutustes kirjutatakse, oleks sihtrühmale arusaadav.

Aino Piehl (Soome kodumaiste keelte instituudi euro- ja seaduskeele nõustaja)

·         Hea keelekasutus pole vaid keeleasutuste ülesanne, vaid sellega peavad tegelema kõik avaliku õiguse asutused. Nad peaksid aru saama, et keel on peamine vahend suurema osa nende töö jaoks. Seepärast tuleb ametnikel teha alalist koostööd keeleinimestega ja vastupidi, et jagada head tava ja materjale. Hädavajalik on kasutada keeletoimetajaid, st inimesi, kes oskavad teksti keeleliselt parandada.

·         Ametnik kui spetsialist teeb dokumenti koostades väga head tööd, kuid see dokument ei ole mõistetav. Seega tuleb tegeleda ametnike mõtteviisiga. Selleks on vaja keeleinimesi, kellega tuleks teha koostööd.

·         Avalikes asutustes peaksid töötama keeleksperdid, kes moodustavad omavahel võrgustiku.

·         Selge keel ei ole mingi kampaania, vaid pidev töö (vt ka Karin Aleksandrov).

·         Kõigil on õigus aru saada, mis on kirjutatud (vt ka Ülle Madise).

·         Me ei oota alati kutset või abipalvet, vaid pakume end ise igasugustesse töörühmadesse, mille puhul eeldame, et meie arvamus võiks olla kasulik. Asja taga olevad inimesed ei tule sageli selle pealegi, et keeleinimestest võiks kasu olla. Meie tuletame end meelde.

Margus Simson (Ziraff)

Keelekasutus mõjutab teenusest arusaadavust. Probleem ei ole selles, et inimesed on rumalad, vaid selles, et me räägime liiga keeruliselt. Mida lihtsam keel, seda selgem teenus. Kui teenuse puhul kasutatakse inimlikku kõnepruuki, siis teenus toimib.

Tanel Kärp (Eesti kunstiakadeemia)

·         Meie käitumist juhivad kaks süsteemi – automaatne (nunnu pilt paneb naeratama; kukkuv asi püütakse kinni) ja mõtlev (aeglane, analüüsiv, nt matemaatikatehete lahendamine või mõtlemine, mida poest osta, mida süüa teha jne). Sageli juhib automaatsüsteem meid, kui me mõtliku süsteemiga tegeleme (me ei mäleta, mis teed mööda me koju jõuame, kas ukse keerasime lukku).

·         Infograafikat on väga hea kasutada inimeste manipuleerimiseks, sest sellega saab mõjutada nende automaatsüsteemi. Ent selleks on vaja suurt empaatiavõimet, oskust suhestuda kliendiga.

·         Iga tekstilooja on disainer.

Katrin Hallik, Katre Kasemets (selge sõnumi konverentsi korraldajad, eesti keele instituut)

·         Sõnum on selge, kui see on arusaadav, kasutatav ja viisakas toonis (vt ka Karin Aleksandrov).

 ·         30. septembrini käib võistlus selge sõnumi auhinnale.