Kes tahab olla inimressurss?

See on mugav sõna, sest võib tähendada mitut asja korraga. Näiteks sõjaline ressurss võib olla nii inimesed, relvad, sõjamasinad kui ka tugisüsteem. Seda kõike ühe sõnaga kokku võttes on hea lühidalt väljenduda.

Ent pidevalt tekstidega töötades olen tähele pannud paari asja, mida tahaksin lugejaga jagada.

Esimene tähelepanek. Vahel on ressursi kasutamise taga soov hämada. Kui näiteks ettevõtja kurdab aruandes, et tal on piiratud ressursid, võib ta selle all mõelda, et tal napib nii raha, töövahendeid kui ka inimesi, aga ta võib sellega ka läbipaistmatul viisil nentida, et tal jääb lihtsalt mõistusest ja oskustest puudu.

Udutamine on üldjuhul kantseliidi sõber. Mida keerulisem ja ebaselgem on tekst, seda hirmutavamalt ja üleolevamalt see tavainimesele mõjub. Sõna ressurss on üks neist piiripealsetest sõnadest, mis võib liiga ohtral kasutamisel ja kantseliidi õrnas embuses päris paksu udu tekitada. Tekstides, kus täpsust peetakse oluliseks, võiks sellist uduajamist aidata vältida sõna tähenduse kitsendamine, konkretiseerimine, ametniku soovitussõnastiku järgi täpsema omasõna leidmine. See annab selgema pildi, millest tegelikult jutt käib.

Eriti sobiv on see olukorras, kus täpsustav sõna on juba lisatud. Siis võib kirjutada

loodusressursi asemel loodusvara,

maaressursi asemel maavara või ka maa,

energiaressursi asemel energiavaru,

veeressursi asemel veevaru,

elusressursi asemel elusvaru,

finantsressursside asemel rahalised vahendid või allikad, vahel ka lihtsalt raha,

tehniliste ressursside asemel tehnilised vahendid või veel täpsemalt arvutid, tööpingid, laualambid, IT-tugi vm

õpperessursside asemel õppematerjalid, õppevara või veel täpsemalt õpikud, töövihikud, programmid vm;

masina ressursi asemel selle jõudlus, töömaht, vahel ka talitlusvõime, kestvus, tööaeg vm.

Teine tähelepanek. Inimestele on tähtis, kuidas nendest räägitakse. Kes meist tahaks, et ettevõtte juht nimetaks teda kusagil aruandes või ettekandes inimressursiks? Kas meil on selliseid termineid vaja? See tekitab mõttetu mutrikese tunde ja arusaama, et ei olda mitte keegi peale statistilise üksuse. Palju soojem tunne tekib, kui juht kirjutab

inimressursi asemel töötajad, personal, inimesed, inimvara, tööjõud vm.

Töötajatega seondub sageli intellektuaalne ressurss. Kui see on mõõdetav, mõeldakse selle all sageli teoseid (nt raamatud, filmid, kasutusjuhendid, IT-programmid), patente vms. Kui seda on raske mõõta, siis on see inimeste teadmised, oskused, võimed, oskusteave.

Veel on inimestega töötades tähtsal kohal ajaressurss, mis on lihtsamalt öelduna aeg. Näiteks piiratud ajaressurss ei tähenda midagi muud kui seda, et aega on vähe, seda napib, sellest on puudus. Ja nii võibki ju kirjutada.

Kolmas tähelepanek. Igapäevakeeles on sõna ressurss kasutus harv. Mida arvata, kui koduses vestluses ütleks isa emale: „Meil on kütteressurss järgmiseks talveks olemas“? Ja teine päev ütleb ema isale: „Me peame poodi minema, sest makaroniressurss on otsa saanud“? Või õde ütleb vennale: „Võta punase asemel teine pliiats! Näe, kollase pliiatsi ressurss ei ole piiratud“? Ei, kodus räägitakse talveks varutud küttepuudest, makaronidest, mida tuleb poest osta, ja kollasest pliiatsist, mida on mitu. Meie igapäevakeel aga asjalikust keelest eriti palju ei erine ja mõnikord on see hea lakmuspaber, et teada saada, kui keerukalt me väljendume. Seega, kui saame vabas kõneluses ilma selleta hakkama, peaksime suutma leida vajaduse korral täpsemad sõnad ka kirjalikus ametitekstis.

Neljas tähelepanek, mille tõttu on kirjutatud ka kõik eelnev, on see, et sõna ressurss on hakanud viimasel ajal väga tempokalt levima. Ühe sõna pidev korrutamine muudab selle aga lõpuks igavaks, eriti kui selle üldist tähendust ei ole vaja rõhutada. Kui saab pruukida selge(ma)t ja täpse(ma)t keelt, püsib lugeja paremini teksti juures ja on tänulik.

Iga sõna on millegi jaoks hea. Sõna ressurss kasutamise kasuks räägib see, et see suudab üldises tähenduses väljendada korraga mitut asja, kui nende eraldi nimetamiseks puudub vajadus, aeg või ruum. Kui aga oleks vaja väljenduda selgemalt, siis tasub ressurssi vältida, sest see võib jääda liiga häguseks, pisendab inimestest rääkides nende väärtust, on igapäevakeeles võõras ja ametlikes tekstides üha enam ületarvitatud.