Keeletoimkond soovib fikseerida järjekordse keelemuutuse

Keeletoimkond on just sedalaadi omadussõnade käänamise teemal pidanud mitu arutelu. ÕSi järgi kuuluvad need 7. tüübi omadussõnade hulka ja nende käänamiseeskujuks on nimisõna kallas. Selliste sõnade rühm on väike – neid on ÕSis vaid 35 – ja osa neist on hääbumas (nt halgas, velbas või suulas) või väikese kasutustihedusega (nt varmas, üllas või harras). See on ka ilmselt üks põhjusi, miks nende käänamine raskusi tekitab. Nii kirjutataksegi nende käändevorme mõlemal eelkirjeldatud viisil, ehkki tüüpsõna järgi tuleks valida teisena esitatud variant. Ka Eesti Keele Instituudi keelenõuandest on sageli uuritud, milline on normikohane kirjapilt, eeskätt mitmuse vormides.

On näha, et keeles on toimunud nende sõnade käänamisel muutus. Et seda fikseerida, on keeletoimkonnas valminud Sirje Mäearu esildise põhjal otsuse kavand, mille kohaselt normipärastatakse 7. tüübi sõnade paralleelsed käänamisvormid nii ainsuse osastavas kui ka mitmuses. Kavandi järgi võib edaspidi kirjutada nii kiivatele kui ka kiivastele, nii härdatest kui ka härrastest, nii ahtat, võikate, taltsatest kui ka ahast, võigaste ja taltsastest.

Selline muutus on tegelikult eelmiste jätk. Samalaadsete sõnade puhul on ka varem paralleelkasutust lubatud: näiteks sõnade kallis ja kaunis mitmusevormides (nii kallite ja kaunite kui ka kalliste ja kaunite). Nüüd on järg jõudnud järgmiste kätte. Keeletoimkond on leidnud, et portsukaupa lähenemisest võiks loobuda, sest see võib tekitada segadust. Seepärast oleks otstarbekam võimaldada paralleelvorme kõikidel 7. tüübi sõnadel.

Niisiis on kirjutajal kavandi järgi võimalik edaspidi muu hulgas valida, kas käänata näiteks selle rühma tuttavamaid sõnu kujul siirate, kitsate, puhtate, haljate, kiilate, rikkate, võõrate ja haprate või endiselt käändevormiga siiraste, kitsaste, puhaste, haljaste, kiilaste, rikaste, võõraste ja habraste.