Keeletoimetajad ja eesti keele arengukava

11. novembril kinnitas Vabariigi Valitsus eesti keele arengukava 2021–2035. Sellest, kui pikk töö on sellele eelnenud ja mida uus kava sisaldab, kirjutasid Birute Klaas-Lang ja Toomas Kiho 16. novembri Postimehes. Nüüd on dokument igal juhul lõpuks vastu võetud ja valmis täitmiseks.

Eesti Keeletoimetajate Liidul oli võimalus arengukava sõnastamisel kaasa rääkida. Saime teha ettepanekuid, kuidas oma tööd tehes soodustada arengukava eesmärkide saavutamist. Oleme uue arengukava kahe tegevussuuna all ära nimetatud, kuid mujalgi endale arvukalt ülesandeid saanud. Seega on meil au ja võimalus, õigus ja kohustuski aidata kaasa eesti keele arengukava täitmisele.

Arengukava üsna üldsõnalise üldeesmärgi saavutamiseks on seatud kolm konkreetsemat strateegilist eesmärki, mille alla on omakorda kirja pandud päris täpsed ja selged tegevussuunad. Tõstan allpool esile neist mõne asjakohasema.

Esimene strateegiline eesmärk on seotud eesti keele kindla staatuse ja hea mainega. Noh, eks keeletoimetajatena kujundame nii eesti keele staatust kui ka mainet tegelikult kogu oma igapäevases töös, rääkides oma keele vajadusest, väärtusest, eripärast ja ilust. 

Meie tööd toetab tegevussuund 1.13: „Väärtustatakse keelekorraldust ja keeletoimetamist, sh selge keele põhimõtete järgimist ja korrektset keelekasutust nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias ja kultuurisfääris.“  Sellega on antud meile tohutu tööpõld, mida harida – töötagu me avalikus sektoris, reklaamiagentuuris, ajalehe juures või kirjastuses. Selgekeelsust on arengukavas nimetatud kümmekond korda ning selle soodustamine ja soovitamine on ju ka keeletoimetamise põhisiht.

Teine strateegiline eesmärk kätkeb keele kvaliteetset uurimist, teaduskeele ja oskussõnavara arendamist ning keeletaristu tänapäevastamist. Meid puudutab siin päris mitu tegevussuunda, kuid eriti asjakohased on neist kaks.

Punktis 2.6 on öeldud: „Arendatakse eesti kirjakeelt ja toetatakse keelehoolet. Kirjakeele kvaliteeti ja normi aitavad kindlustada keeleeksperdid, sh keeletoimetajad, -korraldajad ja -hooldajad ning keele eksperdiasutused ja -kogud. Kirjakeele arendamisel võetakse arvesse tegelikku keelekasutust ja keeleuurimise tulemusi.“ Seega on meie kui keeleekspertide ülesanne jätkata kindlameelselt ja heasoovlikult kvaliteetse kirjakeele edendamist ja normi vahendamist.

Punktis 2.9 antakse tuge meie järelkasvule: „Eesti kõrgkoolides õpetatakse piisaval hulgal toimetajaid, keeletoimetajaid, tõlkijaid ja tõlke. Toetatakse nende täiendusõpet. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks oluliste ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkondade eelisarendamine on haridusvaldkonna arengukava fookuses.“ 

Nagu teada, saab keeletoimetamist õppida nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis. Täiendusõppeks on meil aga praegugi juba rikkalikult võimalusi: peale liidu enda seminaride mõlema ülikooli ja muudegi kõrgkoolide keele- ja terminiüritused, Eesti Keele Instituudi seminarid, Emakeele Seltsi kõnekoosolekud, ajakirjad Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, mitmesugused artiklikogumikud, blogid, keelenõuanded jne.

Lisaks saame teise strateegilise eesmärgi täitmisel olla abiks teiste tegevussuundade elluviimisel, näiteks eestikeelsete teadustekstide toimetamisel (alustades näiteks doktoritööde kokkuvõtetest), eestikeelse oskussõnavara loomisel (sealhulgas teise valdkonna spetsialisti abilisena), eriala- ja tõlkespetsialistidega koostööd tehes (mõne terminikomisjoni liikmena), kultuuri- ja mäluasutuste keelearendustöös (mõne raamatukogu või muuseumi materjali toimetajana) ning eestikeelsete kvaliteettekstide valmimisel (kaalukate kultuuritekstide lihvijana). Keeletehnoloogia edenemisele saame kaasa aidata kasvõi sellega, et arvutit ostes palume kaasa eestikeelse Office’i või anname sisukat tagasisidet valmivate veebisõnastike kohta.

Kolmanda strateegilise eesmärgina on kirja pandud eesti ja teiste keelte õpe. Siin võiks olla meile oluline tegevussuund 3.2: „Eesti elanike eesti keele oskuse tagab elukestev õpe nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, mille korraldust (v.a täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe) juhitakse haridusvaldkonna arengukavaga.“ Me kõik saame oma töös vajadust mööda harida nii kirjutajat kui ka lugejat – näiteks tekstiliigist ja stiilist lähtuvate parandusettepanekute või keelekoolitustel ja -nõustamisel jagatavate soovituste kaudu.

Oleme ju suurt osa sellest kõigest, mis arengukavas kirjas, teinud kogu aeg, iga päev. Hea on aga teada, et riik on meie töö väärtuse arengukavas esile tõstnud ning ootab meilt selle jätkamist parima kvaliteediga, järjepidevalt, innukalt ja missioonitundega.  Seega on koos teistega ka meil järgmisel 15 aastal palju teha.
Eelmine
Keeletoimetaja sõnaloendid
Järgmine
Üttekomast

Sellel postitusel on 12 vastust

YwixXZPAyRrmI
eEzMotKhlOBH
8. detsember 2021
KGAXBcmsRudo
kBZozghHdDyJAmQa
8. detsember 2021
aJMydikTvm
erVviYpgFb
13. detsember 2021
sxCwUgLuqlzO
eSQxTXispUud
13. detsember 2021
tZLTqofFJB
ZaVpNUFSu
22. detsember 2021
DCzXEFWsG
hrVPsRTDqy
22. detsember 2021
AxuZrFBCRyOkzLdn
IguApoCWdxhKScRO
3. jaanuar 2022
wQDasWPBSFUgO
SzMEeCWub
3. jaanuar 2022
NBDpRItbg
FRiBThkQSgC
7. jaanuar 2022
UjTpGwKhOICeVydB
VIWigLmhUK
7. jaanuar 2022
ScjMAlnZb
qfYxolRpmNJtu
18. jaanuar 2022
mjXgGkvSyD
GarcIOhPZkfp
18. jaanuar 2022
Email again: