Unistuste tellija

See pani mind mõtlema, missugune võiks olla keeletoimetaja jaoks ideaalne klient, autor või tõlkija. Eks emakeelepäev sobib ju unistamiseks küll, seega lubatagu mul Triinu Tamme ideed laenata ja kirjeldada unistuste tellijat.

Parim klient, autor või tõlkija

• loeb teksti enne ärasaatmist vähemalt korra üle;

• on intelligentne ja teab, millest kirjutab või mida tõlgib
  (ei ütle näiteks: ega mina ka ei tea, mida siin öeldud on, originaalis oli nii);

• ei alahinda kohe algusest peale toimetaja erialast tööd
  (siin pole eriti midagi vaadata, mõned komad ja näpuvead, ma teeks selle ise ka ära, aga mul pole aega);

• vaid austab keeletoimetajat kui teise eriala spetsialisti, keda saab keele- ja vahel ka teemavaldkonnas usaldada
  (mitte: mis sest et korrektne termin on „euroala”, mina tahan, et jääb „eurotsoon”, sest see kõlab ametlikumalt);

• mõistes samal ajal, et keeletoimetaja ei ole ekspert tema valdkonnas, ja andes heatahtlikult vastuseid enda spetsialiteeti kuuluvates küsimustes
  (lühendid F ja M tähendavad vastavalt kalastussuremust ja looduslikku suremust ja need on suure tähega, nii et kui märkad veel kusagil väikest tähte, siis palume ära parandada).

• ei saada toimetajale teksti kommentaarikastidega, mis sisaldavad
  • küsimärke (???),
  • terminivariante (ma ei tea, kas panna „kulum” või „amortisatsioon”),
  • abstraktseid ettepanekuid (selle lause võiks kuidagi ümber teha, mulle siin miski ei meeldi, aga ma ei tea, mis),
  • siseringi vestlusi (Tiit: kas Mari kontrollis seda väidet? Mari: helistasin, Priit pidi veel täpsustama. Priit: ma ei saanud eksperti kätte, homme helistan uuesti.),
  • nõuet tabelid-joonised toimetamata jätta (tabelites tuleb veel muudatusi, teeme need pärast ise);

•  ei saada toimetajale poole töö pealt sama algteksti koos tohutute muudatustega, ammugi ei tee seda mitu korda
  (tegin veel kord mõned parandused ja lisasin siia-sinna paar lauset, võta aluseks hoopis see tekst);

• austab keelereegleid ja aktsepteerib neid ka siis, kui ta ise jääks teisele arvamusele;

• ei tee faktivigu, s.t ei eksi aastaarvude ega nimedega
  (Eesti astus Euroopa Liitu 2002. aastal);

• ei kirjuta lauseid, kus mõte või tekst jääb pooleli, ega eelda ammugi, et toimetaja oskab seda lõpetada
  (Gümnaasiumi lõpetas kuldmedaliga kaks noort. See näitab, et ühiskonnas …);

• ei kirjuta mõttetühje lõike, kus ei öelda mitte midagi peale sõnavahu
  (See on innovatiivne valdkond, mille konstruktiivne edasiarendamine peab saatma kõikidele osapooltele tugeva signaali sektori tõhusamaks ja efektiivsemaks muutmise vajaduse kohta ja tagama kõikide osapoolte tihedas koostöös kõikide ambitsioonikate eesmärkide saavutamise);

• taunib kantseliiti (antud masina remonditööde teostamine tagatakse isikute poolt, kellel on vastavad volitused) ja on alati hea meelega nõus selle mõtteselguse nimel välja rookima;

• eelistab keerukuse asemel lihtsust;

• eelistab pikkade ja lohisevate lausete asemel lühemaid ja sisukaid;

• tunnetab stiili ja oskab seda ise luua;

• pooldab eestikeelsete ja keelesüsteemi sobivate terminite loomist ja arendamist koostöös kolleegide ja keeletoimetajaga;

• ei kasuta tabelite loomiseks tabulaatoriklahvi – või veel hullem – tühikuklahvi, nii et ühe sõna lühendamisel või pikendamisel laguneb kogu tabel laiali ja toimetaja peab kõik sõnad ükshaaval tabelisse tõstma;

• oskab kasutada pealkirja- ja loetelulaade, teha automaatset sisukorda ja nummerdada lehekülgi sellekohase funktsiooni abil, mitte käsitsi;

• teeb kõik oma allikaviited korda, nii et
  need on olemas, s.t midagi pole puudu ega üle,
  autorite nimed on õigesti kirjutatud,
  paberallikate leheküljenumbrid on korrektsed,
  võrguallikate lingid avanevad;
  
  
• annab toimetajale alati piisavalt aega töö toimetamiseks, allikate kontrollimiseks ja aruteluks
  (ei ütle: siin on kümmekond lehte, ega sul üle tunni ju ei lähe?);

• soovib teha koostööd, toimetajaga suhelda, vahetada mõtteid, arutada sobivamate väljendusviiside üle
  (ei ütle: mul ei ole aega sinuga arutada, tee ise korda, küll ma pärast vaatan üle ja siis otsustan);

• loeb toimetaja ettepanekud läbi ja süveneb ka neisse, enne kui vastab
  (Küsimus: Teil on lause: „Küsimustikule vastas 32% ehk ligikaudu üks neljandik kõikidest noortest.” Kumb arvuline näitaja on õige?
  Vastus: Sobib);

• ei lükka kogu vastutust toimetaja kaela
  (Ettepanek: siia võiks kirjutada juurde sissejuhatuse ja panna alapealkirjad, see liigendaks teksti paremini.
  Vastus: otsusta ise, mis sa teed, kõik sobib);

• annab aga siiski vabad käed keeleliste, vormiliste ja stiililiste pisinüansside lihvimiseks
  (Küsimus: eesmärkide loetelus vaheldub mine-vorm ja da-tegevusnimi: „teha koostööd …”, „andmebaasi loomine …”, „leppida kokku …”. Võiksime panna kõik tegusõnad ühte vormi. Kumba sel juhul eelistate, kas mine-vormi või da-tegevusnime?
  Vastus: las jääb niimoodi, tegime selle väljamõtlemise kallal palju tööd ega taha seda enam muuta);

• on kritiseerides viisakas ja diplomaatiline;

• on sõbralik, lahke, avatud, abivalmis ja rõõmsameelne;

• tunnustab toimetaja tööd, lisades näiteks tema nime väljaande autori või tõlkija nime alla ja kutsudes ta raamatuesitlusele.

Tegelikult rõõmustan, et mul on olnud õnn ja au selliste unistuste tellijatega koos töötada. Need on olnud inimesed, kes oskavad hinnata keelespetsialisti teadmisi ja näevad teda oma teksti kontroll-lugejana, kes on olnud huvitatud heakeelsest tekstist ja tahtnud teha asjalikku ja tulemusrikast koostööd.

Seega soovin kõikidele keeletoimetajatele, et nende teele satuks palju ülalkirjeldatud tellijaid. Sel juhul saavutatakse ka toimetamise peaeesmärk – lihtne, selge, hästi liigendatud, viimistletud ja sisukas tekst, mis meeldib lugejale ja püsib tal meeles ka ülehomme.