Täna, 13. septembril

Haridusminister: „...ka õpetajatel ei ole põhjust koolijuhte ei täna ega tulevikus karta.”

Justiitsminister: „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad  inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, ...”

Sotsiaalminister: „Näiteks kui me vaatame kolmanda lapse toetust, mis täna on alla 60 euro, siis saab see olema 114 eurot.”

Ametnikud: „Kui täna on Viimsist võimalus saada kesklinna tipptunni ajal umbes 12 minutilise intervalliga siis veeremi veovõime suurendamisega /../ ning sõidunõudlusega arvestades ei pruugi intervall enam selliseks jääda."

„Meile teada oleva informatsiooni põhjal on üks partneritest täna veel majanduslikult kindlatel jalgadel ja lubab reoveepuhasti ehitustööd kriisist välja tuua.”

„Tänases olukorras ei saa püstitada küsimust, kas pooldada kasinust või rahatrükki.”

Ettevõtetest: „Tänaseks on firma kasvanud ja annab tööd 300-le inimesele.”

„Täna on ettevõtte nimekirjas 40 inimest.”

„Kuidas Eestis ettevõtteid täna juhitakse?”

Tõlkija: „Tema sõnul on ESM hetkel täna ainuvõimalik lahendus aga ei saa välistada ESMi muutumist ELi institutsiooniks.”

Need näited ei kajasta sõna täna normikohast sisu, sest täna tähendab ÕSi järgi tänast päeva, selle blogikande kirjutamise aja järgi näiteks 13. septembrit.

Kui Postimehes kirjutatakse 1. septembril, et Eesti üldhariduskoolides läks täna kooli üle 136 000 lapse ja noore ning esimesse klassi ligi 13 400 last, on see sõna täiesti korrektses kasutuses. Samuti on tähendus õige Delfi artiklis, kus öeldakse: „Täna kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja Looduse Aasta Foto 2012 võitjad.” Ka siis, kui Äripäevas on uudis, et Riigikogu võtab täna vastu avatud elektriturgu reguleeriva seaduse, vastab kõik kirjakeele normile. Ajalehed kirjutavadki sageli just sellest päevast, millal kirjeldatud sündmus toimub.

Inglise today tähendab peale praeguse hetke ka praegust aega, ajavahemikku, perioodi, aastakümmet, sajandit või pikematki ajastut. See teine tähendus on jõudnud ka meie keelde. Sellest polekski võib-olla midagi, sest oleme ju varemgi seda kujundit kasutanud, kas või kõnekäänus mis täna tehtud, see homme hooleta. Kuid nagu moesõnadega ikka, neelab kujundlik täna alla kõik ülejäänud õige tähendusega sõnad, mida me seni oleme kasutanud. Tekstid muutuvad sama sõna kordumise tõttu ühelaadseks, ettearvatavaks ja igavaks.

Millega siis normipäratut täna asendada? Kõige sagedamini sobivad selleks sõnad praegu või nüüd. Kui räägitakse pikemast ajavahemikust, siis on omal kohal ka tänapäeval, nüüdisajal, praegusel ajal. Sõna tänane asemikud on siis vastavalt praegune, nüüdne, tänapäevane, nüüdisaegne, praegusaegne jne.

Sõna täna massleviku vastu räägib üks tugev argument. Nimelt kaasneb iga sõna tähendusringi laiendamisega üks ja sama probleem − kuna vana tähendus jääb samuti kehtima, võib sõna omandada kahemõttelise sisu. Kui firmajuht ütleb, et täna on firmas tööl 200 inimest, tekib normikohase sisu eelistajal õigustatud küsimus, mitu töötajat on firmas järgmisel päeval. Pangaametnik kirjutab, et keskmine kodulaenu jääk on täna  40 000 eurot − järelikult võib lugeja eeldada, et 14. septembril on see jääk hoopis teine. Kui ettekande pealkiri on „Mis paneb Eestimaa rahvusvähemusi muretsema täna?” ja ettekanne ise algab nii: „Käesoleva ettekande eesmärgiks on vaadelda viimase paari - kolme aasta jooksul toimuvat Eesti Vabariigis, ...” siis ei saa ju rääkida tänasest päevast, vaid praegusest ajast, tänapäevast või 2012. aastast. Lausetes „Täna võib kindlalt õelda, et Jaapan on õnnetu asukohaga maa. Seal toimub aastas tuhandeid väiksemaid maavärinaid.” on jälle kuupäev ja pikem aeg segamini läinud.

Seega siis võiks ametlikes ja kirjakeele normi järgivates tekstides sõnade täna ja tänane kasutamisel alati mõelda, kas lugeja või kuulaja saab sellest täiesti ühemõtteliselt aru. Kui mitte, siis oleks otstarbekas kasutada mõnda täpsemat ja värskemat keelendit.

Sõnast täna on kirjutanud ka Mati Erelt.