Reemast teemaks ehk uuest vanaks

1) Teema ja reema suhe üksiklauses

Igas lauses räägitakse mingil teemal. Ja üldjuhul öeldakse igas lauses teema kohta miskit uut või tähtsat. Seda uut või tähtsat nimetatakse reemaks. Nagu on öeldud eesti keele käsiraamatus, paikneb teema eesti lause alguses ja reema lause lõpus. Niisiis sõltubki sõnajärg muu hulgas sellest, mida peame uueks või eriti tähtsaks:

Septembris peetakse Tabiveres konverentsi „Kaks sajandit õ-tähega“. –˃ Reema on õ-tähe konverents.
Konverentsi „Kaks sajandit õ-tähega“ peetakse septembris Tabiveres. –˃ Eeldatakse, et lugeja teab konverentsist, kuid selle aeg ja eeskätt koht on teadmata.
Konverentsi „Kaks sajandit õ-tähega“ peetakse Tabiveres septembris. –˃ Eeldatakse, et lugeja teab konverentsist, kuid selle koht ja eeskätt aeg on teadmata.

Seega liigendab sõnade paiknemine vähem ja rohkem olulist infot.

2) Teema ja reema suhe tekstis

Sõnade järjekord oleneb ka eelneva(te)st ja järgneva(te)st lausetest. Üsna tavaline on see, et see, mis on ühes lauses reema, muutub järgmises lauses teemaks, sest see kaotab uudsuse või põhitähtsuse, kuna lugeja saab selle juba teada. Teemaks muutunud teave asetatakse lause algusse ja lõppu asetub uus reema. Sel viisil ehitatakse üles kogu tekst – lause lõpus olev reema jõuab järgmise lause algusse teemana. Küllalt tihti võib märgata tekste, kus see põhimõte on jäänud kahe silma vahele. Seda ilmestab alljärgnev konstrueeritud näide (mille alus pärineb Eesti Keele Instituudi veebilehelt):

Septembris peetakse Tabiveres konverentsi „Kaks sajandit õ-tähega“. Valve-Liivi Kingissepp, Kersti Taal, Fred Puss, Kristiina Praakli, Pire Teras ja Taavi Pae esinevad konverentsil. Kultuurilooline jalutuskäik Äksis toimub pärast ettekandeid. Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond) on konverentsi korraldajad.

Esitatud tekst tundub kunstlik, kohmakas ja konarlik, sest info on selles valesti järjestatud. Esimesele lausele järgnevates lausetes on reema paigutatud etteotsa, ehkki selle koht peaks olema lause lõpus. Teema ja reema vahekorda arvestava sõnajärjega saab aga teavet esitada loogilisemalt ja selgemalt:

Septembris peetakse Tabiveres konverentsi „Kaks sajandit õ-tähega“. Konverentsil esinevad Valve-Liivi Kingissepp, Kersti Taal, Fred Puss, Kristiina Praakli, Pire Teras ja Taavi Pae. Pärast ettekandeid toimub kultuurilooline jalutuskäik Äksis. Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond).

Seega siis tuleks lausete moodustamisel meeles pidada, et uus ja tähtis info tuleb panna lause lõppu ja järgmises lauses saab sellest teadaolev ja vähemtähtis info, mis jääb lause algusse. Sel viisil moodustab loogiline ja sujuv sõnajärg sama loogilise ja sujuva lausejärje ja lõpuks ka hästi loetava teksti.

Sama teemat on lähemalt käsitlenud ka Martin Ehala, Külli Habicht, Petar Kehayov ja Anna Zabrodskaja õpikus „Keel ja ühiskond“.

Teema ja reema kõrval tuleb mõistagi pidada meeles ka teisi sõnajärjereegleid, ent need tulevad jutuks kunagi edaspidi.