Räägime „kontserdist“ ja muudest sellistest

Viimasel keeletoimetajate liidu suurüritusel tuli armsa kolleegiga juttu sellest, kuidas üha enam torkab kõrva ja silma sõna kontsert normiväline käänamine, eriti mitmuses. Kolleeg kurtis, et tele- ja raadiosaadetes pruugitakse sageli väärvorme. Sama võib näha kirjalikus tekstis. Seepärast vaatleme, kuidas sedalaadi sõnu käänata ja mis nippe keelekorraldajad ja -õpetajad selleks soovitavad.

Sõna kontsert on võõrsõna, mis pärineb võõrsõnade leksikoni järgi itaalia keelest (concerto). Itaaliakeelse sõna tulekul meie keelde on lõputäishäälik o kadunud ja teisel silbil olnud rõhu (concérto) asemel on eesti keeles kaks üksteisele järgnevat rõhulist silpi (kóntsért). Maris Jõks on kirjutanud, et seda on eestlasel raske hääldada: „Eesti omasõnades järgneb rõhulisele silbile tingimata rõhutu, teisiti võib see olla vaid liidetega sõnades, nagu ohtlik maastik. Nii kaobki tegelikus kõnes rõhk tagumiselt silbilt sujuvalt ära: mitte kóntsért, vaid kóntsert, mitte ásfált, vaid ásfalt. Sealt ka vigased käändevormid kontserdit ja asfaldit.“

Nagu Maris juba viitab, ei ole kontsert ainuke selline sõna, milles võidakse käänamisel normi vastu eksida. Sellised on veel ekspert, asfalt, aadress, ekspress, intress, kompress, dotsent, teemant, kuurort, eksport, transport, konkurss, kompleks jne – kõigil kaks rõhulist silpi, mõnega rohkem, mõnega vähem käänamisraskusi.

Aga kuidas siis õigesti käänata?

1. nipp. Õigekeelsussõnaraamatus esitatakse sõna järel selle tüüpsõna number. Sellele klõpsates avaneb muuttüüpide tabel, kus antakse tüüpsõna käändevormid. Kontserdi ja teiste siinkäsitletavate keelendite tüüpsõna on riik (number 22e). Seega tuleb käänata neid samamoodi nagu sõna riik. Nipi puudus on see, et ühesilbilist sõna võib olla raske pidada malliks kahe rõhulise silbiga sõna jaoks.

2. nipp. Sama numbriga tüüpsõna järgi tuleb käänata muu hulgas ka selliseid võõrsõnu,

·       mis on kahesilbilised ja mille rõhk on ainult teisel silbil: amort, komfort, advent, aktsent, agent, hüdrant, pigment, moment, lament, kaless, küpress, dessert, refleks, rakurss, ressurss, terrass;

·       mis on kolmesilbilised ja mille rõhk on ainult kolmandal silbil: paruness, stjuardess, assistent, dirigent, element, konsultant, doktorant, tsirkumfleks;

·       mis on neljasilbilised ja mille rõhk on ainult neljandal silbil: abonement, korrespondent, delikatess.

Nende sõnadega keelekasutajal käänamisraskusi ei ole. Need võib seepärast eeskujuks võtta – näiteks käändub kontsert nagu dessert, kuurort nagu amort, konkurss nagu rakurss, teemant nagu konsultant, dotsent nagu korrespondent jne. Nipi puudus on see, et alati ei pruugi mõni selline eeskujuks olev analoog pähe tulla.

3. nipp. Kontserdi ja tema kaaslaste käändevormide leidmisel soovitatakse sõna poolitada, võtta ära esimene silp ja kujutada ette, nagu algaks sõna teisest silbist. Teise silbi õige käände leidmine ei ole tavaliselt raske ja kui see on tehtud, tuleb esimene silp jälle mõttes tagasi panna:

Sõna	Tüüpsõna	Teine silp (ainsuse nimetav)	Ainsuse omastav	Ainsuse osastav	Mitmuse nimetav	Mitmuse omastav	Mitmuse osastav
kontsert	riik	-sert	-serdi	-serti	-serdid	-sertide	-serte
asfalt		-falt	-faldi	-falti	-faldid	-faltide	-falte
teemant		-mant	-mandi	-manti	-mandid	-mantide	-mante
kuurort		-rort	-rordi	-rorti	-rordid	-rortide	-rorte
konkurss		-kurss	-kursi	-kurssi	-kursid	-kursside	-kursse
kompleks		-leks	-leksi	-leksi	-leksid	-lekside	-lekse

Kogemus näitab, et kolmas nipp näib toimivat kõige paremini.

Usun, et nende nippide kasutamine annab kontserdi ja teiste samalaadse sõnade käänamisel kindlust juurde.