Millal kasutada küsimärki?

Igaüks teab juba kooliajast, et küsimärki tuleb tavaliselt kasutada küsilause lõpus. Tegelikult on küsilauseid igasuguseid ja mõni neist ei tahagi enda järele kõverat konksu, vaid hoopis punkti või muud märki.

Täna võiksime meelde tuletada kirjavahemärgid kolme sorti küsilausetes, mis esinevad tarbetekstides kõige sagedamini. Nimetagem need liht-, kaud- ja otseküsilauseks.

Lihtküsilause algab tavaliselt küsisõnaga ja lõpeb küsimärgiga. Seega on üldine reegel see, et kui lause alguses on küsisõna, läheb lause lõppu küsimärk.

Kus sa nüüd töötad?
Mis kuupäeval on töö esitamise tähtaeg?
Millised mobiiltelefonid on kõige vastupidavamad?
Millal võib dokumendid komisjonile ära saata?
Kas minna õppima kodumaisesse kõrgkooli või omandada kõrgharidus välismaal?

Kaudküsilause ei alga küsisõnaga – selle juhatab sisse mõni muu sõna või lauseosa, mis juhib lugeja tagapool asuva küsimuseni. Siin kehtib sama reegel: lause algusots määrab lõpumärgi ja lause sisse põimitud küsimus seda ei mõjuta.

Koolikaaslane ei teadnud, kus sa nüüd töötad.
Tahaksin teada, mis kuupäeval on töö esitamise tähtaeg.
Eksperdirühma eesmärk oli teada saada, millised mobiiltelefonid on kõige vastupidavamad.
Riina helistas ja uuris, millal võib dokumendid komisjonile ära saata.
See on hetk, mil noor peab langetama otsuse, kas minna õppima kodumaisesse kõrgkooli või omandada kõrgharidus välismaal.

Otseküsilause on otsekui kahe eelmise lauseliigi sümbioos. See algab nagu kaudküsilause, kuid selle sees on otsekõnes lihtküsilause. Seda alustatakse kooloni ja jutumärkidega ning esimene sõna kirjutatakse esisuurtähega. Lause lõpus on küsimärk ja jutumärgid.

Koolikaaslane küsis: „Kus sa nüüd töötad?”
Sekretär nõudis: „Mis kuupäeval on töö esitamise tähtaeg?”
Eksperdirühma liige päris mobiilsidefirma esindajalt: „Millised mobiiltelefonid on kõige vastupidavamad?
Riina helistas ja uuris: „Millal võib dokumendid komisjonile ära saata?”
Noortele esitati uuringus järgmine küsimus: „Kas minna õppima kodumaisesse kõrgkooli või omandada kõrgharidus välismaal?”

Mõnikord võib küsilause paikneda ka teistes kohtades ja sel juhul kehtivad teistsugused vormistustavad. Need on aga harvemad juhud, mis esinevad pigem vabama keelekasutusega tekstides.


Eelmine
Miks on vaja keeletoimetajat?
Järgmine
Kui paneks võtmed veidikeseks ajaks kappi?

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: