Mida võiks teada teadmise needusest?

Meie tänane külalisblogija on tõlk, koolitaja ja õppejõud Ülle Leis. Oma hiljuti valminud võõrkeelse suhtluse käsiraamatus aitab ta eestlastel vaadata end kõrvalseisja pilguga. Raamatust saab nii tõlke- ja hääldusabi kui ka nõuandeid selle kohta, mille poolest erineb kahe eestlase suhtlus olukorrast, kus suhtlevad eestlane ja välismaalane.

Väga palju sellest, millest Ülle Leis käsiraamatus kirjutab, kehtib ka eestikeelses suulises ja kirjalikus suhtluses. Kas olete olnud olukorras, kus tunnete, et kõne pidaja või teksti autor ei kõneta teid nii, nagu peaks? Näiteks alustab ta juttu ilma sissejuhatuseta teemasse, unustades, et te ei ole asjaga sama palju kursis kui tema? Sellisel juhul võib olla mängus teadmise needus, millele pühendatud peatükki käsiraamatust saategi järgnevalt lugeda.

Me küll teame, kellele oma kirja saadame või kus, mis kell ja kelle ees esineme, kuid meid rõhub teadmise needus – meil on raske ette kujutada, mis tunne on mitte teada midagi, mida meie teame. Me ei tule selle pealegi, et teised ei tea seda, mida meie.

Mida väiksem on suhtluspartnerite ühisosa (keel, riik, põlvkond, eriala, sündmus, huviala jne), seda rohkem võib kõneleja või teksti mõistmiseks vajalikus taustteabes olla “auke” inimese jaoks, kelle elus need nähtused või objektid puuduvad, on raskesti mõistetavad või arusaamatud. Teisest rahvusest või kultuurist pärit kuulajale võivad näiteks Kasekese batoonid, jaanipäevaeelne praamisaba, Coca-Cola Plaza, metsapeatus ja Andrus Veerpalu olla sama mõistatuslikud kui meile yokozunahakuho. Kirjapilti nägemata ei tea me, kas see on üks või mitu sõna ega oska ka aimata, et osa kuuldust on nimi (yokozuna Hakuho).

Seepärast tuleb välismaalasele antava info puhul kaalutleda, kas ta tunneb inimesi, kohti, sündmusi jm, millest jutt. Suulise inglise keele osas (lk 55) on pikemalt selgitatud, kuidas esitada Eestiga seonduvat ingliskeelses jutus arusaadavalt. Millist lähenemist kasutada, sõltub olukorrast.

Võimalik on

● lisada nimedele ja nähtustele selgitus, kas tegu on koha, inimese, brändi nimega vms: [Mrs] Tamm, [the island of] Saaremaa, [the composer] Arvo Pärt, [my colleague] Veljo, [the river] Emajõgi jne

● asendada nimi üldise kirjeldusega: See on Munamäe lähedal → It is in Southern Estonia, near Estonia’s highest peak

Autor ootab tagasisidet ja teie huvitavaid kogemusi võõrkeelse suhtlusega OÜ Wordwaltzi Facebooki-lehel.

Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis, staažikas suulise tõlke õppejõud ja koolitaja. Ta on tõlkinud paljude Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja firmade väga erinevaid üritusi Eestis ja välismaal. Tema töö ELi institutsioonide vabakutselise tõlgina algas aastaid enne Eesti liitumist ELiga. Ta on tõlkinud nii Euroopa Ülemkogus, Euroopa Liidu Nõukogus, Euroopa Parlamendis kui ka Euroopa Kohtus. Ta on õpetanud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Turku Ülikoolis. Ta on hiljuti ilmunud viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor.

Raamatu „Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus. Keelenõu ametnikule“ on tellinud Rahandusministeerium koostöös Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadiga ning see on valminud Euroopa Sotsiaalfondi ja Rahandusministeeriumi rahastusel.

Kirjuta esimene kommentaar