Kümme soovitust tabeli ja joonise vormistamiseks

1. Tabelil on pealkiri. Joonisel on allkiri või vahel on selle kokkuvõte joonise peal. Üks tabeli ja joonise vormilistest erinevustest on see, et nende sisu võetakse kokku eri kohtades. Tabeli selgitus on selle kohal, aga joonise, pildi, foto, graafiku, diagrammi, kaardi jms oma selle all, joonise puhul ka selle raamide sees (nt Exceli programmis). Arvatavasti on see seotud arusaadavusega – tabelit ei pruugita ilma seda eelnevalt selgitamata mõista, joonis ja muud visuaalmaterjalid on aga sageli niigi selged ja allkiri vaid kommenteerib neid.

 Näited

 Tabel 1. Kollaste lehtede arv pargipingil 2015. aasta sügisel

2. Kui tabel või joonis on nummerdatud, tuleb numbri taha punkt. Praegu võib sageli kohata vormistusviisi, kus a) tabeli numbri taga on koolon või mõttekriips ja b) pärast koolonit tuleb kohe suur esitäht (nt Tabel 2: Vihmasadude hulk septembris). Kui inglise keeles on pärast koolonit ja mõttekriipsu oleva esitähe suurus vaba, siis meie keeles peaks nende järel olema väike algustäht, kuna see aga oleks silmale üsna võõras, siis on targem kasutada meile harjumuspärast punkti.

Sõnad tabel, joonis, foto jms koos numbriga ja pealkiri-allkiri paiknevad samal real. Üsna sageli on pealkiri-allkiri paksus või kaldkirjas, vahel on esile tõstetud üksnes sõnad tabel, joonis, foto, graafik jms, kuid levinud on ka kogu rea esiletõstmine või  jätmine tavakirja.

 Näited

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

     Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

3. Tabeli pealkirja ega joonise allkirja taha punkti ei käi.  Kui tabeli pealkiri või joonise allkiri koosneb mitmest lausest, tuleb panna punkt lausete vahele.

  Näide

 Joonis 2. Ostetud tibude arv 2015. aasta kevadel

 Joonis 3. Loetud tibude arv 2015. aasta sügisel. Andmed on antud 2015. aasta oktoobri seisuga

4. Tabelipeas ehk veeru pealkirjas ning esiveerus ehk rea pealkirjas kasutatakse suurt algustähte. Kui lahtri sisuks on lause, algab ka see suure esitähega. Muudes lahtrites oleneb esitähe suurus kontekstist. Sageli pannakse tabelipea paksu kirja ja joondatakse keskele, et eristada seda teistest ridadest paremini. Esiveerg tavatsetakse joondada vasakule.

 Näide

 Tabel 3. Aias korjatud puuviljad 2015. aasta septembris

5. Kui tabelis on kõik andmed sama mõõtühikuga, ei panda seda igale reale eraldi, vaid tabeli pealkirja. Sama kehtib joonise kohta: korduvad andmed lähevad allkirja. Mõeldav on lisada ühik ka tabeli või joonise alla märkusesse. Ent sageli võib näha toimeviisi, mille puhul näiteks kordub protsendimärk veerus igal real. Sellist vormistust pakub näiteks Excel. Eks aga ole ju tabeli ja joonise peamine eesmärk olla kokkuvõtlik, seepärast on selline mõõtühikuga laristamine üsna tarbetu.

 Näide

 Tabel 4. Leitud riisikate osakaal aastatel 2011–2014 protsentides

Kui tabelis on kasutatud erinevaid ühikuid, mis korduvad ainult veeru ulatuses, saab need panna tabelipeasse.

 Näide

 Tabel 5. Leitud riisikad 2015. aasta septembris

Kui mõõtühik lahkneb aga tabeli ridade kaupa, saab selle kokku võtta esiveerus. Igasse lahtrisse pole seda vaja eraldi kirja panna.

 Näide

 Tabel 6. Leitud riisikad 2015. aasta septembris

6. Mõõtühiku võib välja kirjutada, aga ruumi kokkuhoiu mõttes võib seda ka lühendada. Välja kirjutatud mõõtühik on mitmuse seesütlevas käändes, aga lühendi või tähisena antud mõõtühik on ilma käändelõputa. Lühendatud mõõtühiku ette ei panda koma, samuti ei soovitata seda sulgudesse panna.

 Näited

 Tabel 7. Muru kõrgus 1. oktoobril 2015 sentimeetrites ~ cm

 Tabel 8. Kogutud mesi kilogrammides ~ kg

 Joonis 4. Korjatud aroonia osakaal 2015. aasta sügisel protsentides ~ %

 Joonis 5. Rukki hind aastatel 2010–2015 eurodes ~ €

7. Tabeli lahtrites olevatele lausetele lõpupunkti ei panda. Tabelis kannavad punkti ülesannet vahejooned.

 Näide

 Tabel 9. Koolilaste osalemine sügispildivõistlusel

8. Kui suuremad arvandmed on loetavuse mõttes parem paigutatud paremale poole, võib kirjutada ka neljakohalisi arve tühikuga, et tagumise kolme koha ees olev sõnavahe jookseks kenasti ülevalt alla. See on ka ainuke koht, kus me neljakohalisi arve erandlikult tühikuga kirjutame. Jooksvas tekstis on nad jälle ikka kenasti koos.

 Näide

 Tabel 10. Lasteaialaste osalemine sügisjooksul aastatel 2010–2015

9. Tabeli alla ja joonise allkirja järele võib kirjutada märkusi. Sõna märkus järel on punkt ja ka pärast märkust ennast on enamasti punkt.

 Näide

 Märkus. Kõikide maakondade andmed on antud 15. oktoobri seisuga, välja arvatud Hiiu maakond, mille viimased     andmed pärinevad 1. oktoobrist.

10. Märkuse järel antavate allikate puhul on sõna allikas järel koolon ja pärast allika nimetamist võib panna punkti või jätta ka märgi panemata. Vahel pannakse sõna allikas ka kaldkirja. Nagu enne öeldud, algavad sõnad pärast koolonit eesti keeles väikese algustähega, välja arvatud nimed.

 Näited

 Allikas: Eesti Põllumeeste Keskliit

 Allikas: metsanduse arengukava 2011–2020.

Arvutis olevate võimaluste tõttu näib tabelite ja jooniste koostamine olevat väga lihtne. Paraku tulevad sellega kaasa automaatsed vormistusviisid, mis ei ole meie kirjatavaga alati kooskõlas. Ehk aitavad siinsed kümme soovitust peamisi vormistuspõhimõtteid meeles hoida.