Kas sõna „tuhat” või kolm nulli?

Eesti ortograafias (2005, lk 64) on öeldud: „Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest (s.o sadakond, ligi sada või veidi üle saja). Muidugi on numbritega kirjutamine sobimatu piltlikes väljendeis: Olen sind sada aastat oodanud. Oled minust miljoni valgusaasta kaugusel. Vii talle tuhat tervist!

Ümmargused arvud kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 katseisikut. Õmblusfirma toetas konverentsile sõitjat 1000 krooniga.

Mõttetu on kasutada arvu kirjutamisel sõna tuhat või selle lühendit tuh. Nt tuleb kirjutada 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.

Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000. 5 mld ehk 5 miljardit ehk 5 000 000 000 ehk 5·10⁹.”

Ametniku keelekäsiraamatus (2003, lk 33) on öeldud sedasama, aga peale selle veel (kirjaviis muutmata): „Sõnades väljendatava arvu numbriosa võib olla ainult ühe-, kahe- või kolmekohaline: ühekohaline miljonite ja suuremate arvude (4 miljonit, 6 miljardit), kahekohaline tuhandete ja suuremate arvude (40 tuhat, 60 miljonit), kolmekohaline miljonite ja suuremate arvude ees (600 miljonit, 400 miljardit) ees. Sobimatud on nt 4000 tuhat (õige: 4 000 000 või 4 miljonit) ja 8 tuhat (õige on 8000).”

Lugejas võib segadust tekitada vähemalt kolm asja.

1) Ortograafias on öeldud, et sõna tuhat koos numbriga ei kasutata, ametniku keelekäsiraamatus on aga selleks luba antud (küll teises kontekstis).

2) Ortograafias on näites antud arvu ühekohaline numbriosa 7 (mida taunib ka keelekäsiraamat), keelekäsiraamatus kahekohaline 40. See võib tekitada arusaama, et kui numbriosa on pikem, võib numbri ja sõna kombinatsiooni kasutada.

3) Väljend ümmargune arv paistab olevat mitmetimõistetav. Kirjutajatel näib olevat tunne, et kui kirjutada arvu ja sõna kombinatsioon 40 tuhat, siis on see vaikimisi ümmargune.

Püüan seda teemat nendesamade kolme eelduse põhjal selgitada.

1) Kui panna keeleraamatud hierarhilisse järjekorda, siis on ortograafia seatud meie kirjakeele normi aluseks ja peaks olema ametniku keelekäsiraamatu ees ülimuslik. Seega tuleks kahetiste soovituste puhul alati eelistada ortograafia omi.

2) Ortograafias toodud näited ja selgitused on üldistavad, kehtides ka kõikide muude, näitestikus nimetamata kirjakujude kohta. Kui reeglil on mõni erand, on seda ka ortograafias nimetatud. Siin erandit ei nimetata, seega kehtib reegel nii 7000, 70 000 kui ka 700 000 kohta – numbrit ja sõna tuhat koos ei kasutata.

3) Sageli on raamatupidamis-, statistika- või muudes numbrirohketes tekstides tabelid, mille pealkirjas öeldud, et arvud on tuhandeni ümardatud või antud tuhandetes. Näiteks kui firma müügikäive on 35 145 eurot või mingi aja jooksul on sündinud 112 821 last, siis tabelis on nad kujul 35 ja 113. Kui nüüd kirjutaja hakkab tekstis sedasama arvu kirjeldama, siis võtab ta tabelist 35 ja lisab sellele sõna tuhat, arvates, et siis jääb arv samamoodi ümardatuks. Tegelikult pole see nii. Võib-olla lähevad sassi sõnad ümardatud ja ümmargune?

Nii ortograafias kui ka ametniku keelekäsiraamatus on ümmarguse arvu all mõeldud 100, 1000, 1 000 000 jm. Ümmarguse arvu puhul tuleb sõnaga kirjutada kogu number. Kui kirjutaja peab näiteks 35 000 või 113 000 ümmarguseks arvuks, siis tuleb see ka tekstis täies ulatuses sõnaga välja kirjutada: seega mitte 35 tuhat ja 113 tuhat, vaid kolmkümmend viis tuhat ja sada kolmteist tuhat. Iseasi, kui ümmargused need nüüd võrreldes üksiksõnadega sada, tuhat või miljon tõesti on.

Tõsi on aga seegi, et 35 000 ja 113 000 ei ole ju ka sellised täpsed arvud, millele viidatakse ortograafiatsitaadi kolmandas lõigus. Sealt selgub muuseas veel, et ümmargune sõna tuhat ei olegi alati sõnaline: vahel ongi jutt täpselt 100 ankeeditäitjast või täpipealt 1000 kroonist ja sel juhul on vaja pruukida numbrilist kirjakuju.

Seega jäävad nii 35 000 ja 113 000 kui ka 35 tuhat ja 113 tuhat otsekui ortograafiatsitaadi teise ja kolmanda lõigu vahele – need ei ole ümmargused, aga ka mitte täpsed. Neid iseloomustab hoopis umbmäärasus, ligikaudsus, ümardatus, millest ei ole kirjutatud kummaski keeleraamatus. Tehtagu seda siis nüüd.

Kindlasti ei saa kirjutaja praeguste reeglite põhjal eeldada, et 35 tuhat on rohkem ümardatud või umbmäärane kui 35 000. Mõlemad arvud on karvapealt ühesuguse täpsusastmega ning arvu ja sõna kombinatsioon ei muuda väljendit täpsemaks ega ümardatumaks (vrd nt 2 sada või 200). Umbmäärasuse väljendamiseks tuleb appi võtta muud vahendid. Näiteks sobivad arvu või väljakirjutatud sõna ees olevad umbes, ligikaudu või nende lühendeid u ja ligik. Teinekord saab kasutada sõnu peaaegu, enam-vähem, ligi, vaevalt, tervelt, samuti tagasõnu kandis, juures, lähedal, ligidal. Täpsust suurendavad veidi vähem/rohkem kui, pisut üle/alla. Seega siis oleks tekstis korrektne öelda:

firma müügikäive oli umbes ~ u ~ ligikaudu ~ veidi rohkem kui 35 000 / kolmkümmend viis tuhat eurot ~ natuke üle 35 000 / kolmekümne viie tuhande euro

selle ja selle aja jooksul on sündinud peaaegu ~ veidi vähem kui 113 000 / sada kolmteist tuhat last ~ pisut alla 113 000 / saja kolmeteistkümne tuhande lapse.

Miks siis aga nii hirmsasti selle tuhande kirjutamise vastu ollakse?

Numbrite kasutamise eesmärk on teksti lühendada. Kui kasutada sõna tuhat, siis see ei lühenda teksti, vaid muudab selle koguni pikemaks. Lühend tuh seda muidugi ei tee, kuid raske on anda soovitust sõna ja selle lühendi kohta eraldi. Seega on keelehooldajad seisukohal, et kolm nulli on mõttekam kui sõna tuhat (samamoodi käitutakse sõna sada puhul: kirjutame 200 või kakssada, mitte 2sada). Sõnade miljon ja miljard puhul on aga olukord vastupidine – sõna on enamjaolt lühem ja selgem kui nullirikas number ning seepärast on teksti selguse mõttes parem numbri ja sõna kombinatsiooni kasutada.