Kas ja kuidas liita midagi numbrile?

Ülal esitatud näited võib jagada kolme rühma, millest igas on näha omapärast numbrikirjutusviisi. Näitestik ei pärine peamiselt Postimehest mitte sellepärast, et see oleks ainuke leht, kus sedamoodi kirjutatakse, vaid sellepärast, et see satub mulle kõige tihedamini silma ette. Sama tendentsi võib märgata ka muudes tekstides.

Kõikides näidetes on numbrite kirjutamisel eiratud keelereegleid. Seepärast võiksime meelde tuletada, millal midagi numbri külge liita ja millal mitte.

Näited 1 ja 2 on ühesugused. Siin on tegu arvu ja nimisõna kooslusega. Sellisel juhul kirjutatakse number sõnast lahku: 103 pliiatsit, 84 tüdrukut, 15 raamatut, 23 riiki. See kehtib kõikide käänete kohta: kui kirjutame 103 pliiatsiga, 84 tüdrukule, 15 raamatusse, 23 riigis, siis ka 20 sekundiga ja 60 aastaks. Kokkusidumine ei ole reeglite järgi võimalik.

Järgmise rühma moodustavad näited 3 ja 4. Siin on kokku pandud arv ja ne-lõpuline omadussõna (aastane). Reegli järgi tuleb number ning ne- ja -line-liiteline omadussõna ühendada. Selleks võib need kaks üksteise otsa panna või kasutada sidekriipsu: 35kilone ~ 35-kilone, 500eurone ~ 500eurone, 15meheline ~ 15-meheline, 12-klassiline ~ 12-klassiline. Kui arv lõpeb number ühega ja omadussõna algab l-tähega, tasub kasutada ainult sidekriipsu, sest need kaks võivad sarnasuse tõttu vahel segi minna: 101-liitrine, 11-löögiline. Ja taas tuleb seda põhimõtet järgida kõikides käänetes: kui on 35kilose ~ 35-kilose, 500eurost ~ 500eurost, 15meheliseks ~ 15-meheliseks, 12-klassilisse ~ 12-klassilisse ja 101-liitrisele, siis on ka 250aastast ~ 250-aastast ja 100aastaseks ~ 100-aastaseks. Kokkusidumine on reeglite järgi kohustuslik.

Kolmandas rühmas on märgata mõlema eelmise reegli eiramist. Nii numbri ja nimisõna (näide 5) kui ka numbri ja omadussõna (näide 6) ühendamisel on kasutatud järgarvupunkti. Seega võime lugeda, et Mait Malmsten on mänginud viieteistkümnendas Eesti filmis, üheksandas telesaates ja rollid on tal olnud ligi viiekümne esimesel näidendil. Pealinn aga käsitleb seitsmekümnenda-aastast inimest, jättes tähelepanuta ka kokkukirjutusreegli.

Järgarvupunkti väärkasutus on hakanud hüppeliselt levima. Kirjutajatel näib olevat tunne, et mingi märgi peab numbri ja sõna vahele panema, kuid ununenud on, millises olukorras see vajalik on ja milline see märk täpselt olema peab. Hea nipp on meeles pidada, et järgarvupunkti kasutamisel esitame küsimused mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendas jne. Kui meil on kirjas 15 filmis ja 9 telesaates, siis loeme seda viieteistkümnes filmis ja üheksas telesaates, kui 15. filmis ja 9. telesaates, siis viieteistkümnendas filmis ja üheksandas telesaates, st ainult ühes filmis ja ühes telesaates. Mõlemad variandid on võimalikud, aga kumbki õiges kohas.

Kokkuvõte. Numbri ja nimisõna (mis? ja kõik selle käänded) ühendamisel ei kasutata ühtegi kirjavahemärki ja need kirjutatakse lahku. Numbri ja omadussõna (missugune? ja kõik selle käänded) ühendamisel tuleb need kokku kirjutada või siduda sidekriipsuga. Järgarvupunkti kasutatakse üksnes siis, kui saame küsida mitmes? kõikides selle käänetes.

Numbrikirjutuse reeglid on kirjas ka eesti keele käsiraamatu ortograafiaosas, Argo Mundi artiklis „Arvukirjutusmuresid“ ja Tuuli Rehemaa brošüüris „Arvukirjutus“. Päevakera blogis on sellest varem kirjutatud siin ja siin.