Kas „Häid Jõule!“ on löövam kui „Häid jõule!“?

Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade ja tähtpäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks jällegi ühe võõrkeele eeskujul. Olgu täna üle korratud, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga. Et oleks veel selgem, võtame tuntumad päevad 2014. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, iseseisvuspäev, vastlapäev, tuhkapäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, karjalaskepäev, palmipuudepüha, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, nigulapäev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, esimene nelipüha, leinapäev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, Eesti taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, andresepäev, esimene advent, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Seega ei tee suure esitähe reeglivastane kasutamine eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat või soovi saajat vägevamaks. Samuti ei näita see ka mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ausalt öeldes ei ole ju võõralt laenamine kuigi originaalne, vaid pigem kohatu ja pealiskaudne. Originaalne on pigem see, kui üks õnne- või pühadesoov oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastatakse, et see jääb terveks aastaks meelde.

Soovin lugejale üsna ebaoriginaalselt väikese esitähega tüüneid jõule ja ülemeelikut aastavahetust!