Eurokeeleseminar 2014

Et esinejate slaidid on eurokeelehoolde lehel üleval, siis peatun isekalt üksnes nendel teemakillukestel, mis mulle huvi pakkusid.

Keeletoimetaja Airi Kapanen esitas ettekande „Eesti keelele omast”, kus ta käsitles teiste keelte mõju meie omale ja tuletas meelde, millised on meile iseloomulikud keelekasutusviisid. Põhiteema oli sõnade järjekord, täpsemalt see, kus asub eesti keeles põhisõna ja kus seda täiendavad sõnad. Esineja rõhutas, et täiendi loomulikum koht on sageli põhisõna ees. Muud keeled aga panevad meid kasutama järeltäiendit.

Meile omane täiendimall on mille mis, nt minu mantel; osakonna juhataja, meeste sokid. Kuid sageli tarvitatakse meil teistsuguseid konstruktsioone, nt

mis millele – vähesed selgitused sellele teemale, esmaettekanne sümfooniaorkestrile, selle asemel et kirjutada selle teema vähene selgitamine, sümfooniaorkestri esmaettekanne;

mis milleks – tegevus järgmisteks perioodideks, meetmed maastikukahjustuste kõrvaldamiseks ja vältimiseks, selle asemel et kirjutada järgmiste perioodide tegevus, maastikukahjustuste kõrvaldamise ja vältimise meetmed;

mis millest – tähtis osa inimese igapäevasest elukeskkonnast, selle asemel et kirjutada inimese igapäevase keskkonna tähtis osa;

mis millel – eesmärk sellel üritusel, selle asemel et kirjutada selle ürituse eesmärk.

Järeltäiend muudab lause sageli kohmakamaks ja kui võimalik, võiks tõsta selle põhisõna ette.

Veel puudutas Airi Kapanen põgusalt liitsõnade moodustamise viise, omastavas käändes eeslisandi kasutamist nimedes, sõnade järjekorda ja öeldise asukohta lauses, ajavorme, kolmesõnaliste väljendite kokku- ja lahkukirjutust ning kaassõnu.

Teine esineja oli õigustõlkija Sirje Sinivee ettekandega „Õigustõlge funktsionalisti vaatenurgast?. Kõigepealt tuletas ta meelde erinevad tõlketeoreetilised seisukohad. Näiteks selgitas ta, et tõlkida võib sõnatasandil, kus kõik sõnad tõlgitakse ära (Google’i stiilis tõlge), lausetasandil, kus tõlgitakse lausehaaval ja pannakse sõnad enam-vähem õigesti ritta, kuid tervikust ülevaadet ei teki, tekstitasandil, kus kõik võib peale vaadates välja näha kena, ent vahel võib mõte puududa, ja mõttetasandil, kus tekstist leitakse üles mõte ja väljendatakse seda sihtkeele vahenditega.

Samuti kirjeldas Sirje Sinivee muid vaatenurki. Ta rääkis, et tõlkesse võib suhtuda kui tootesse, protsessi, teenusesse või originaali koopiasse ning püstitas küsimuse, kas tõlkija on teksti looja või mitte. Seejärel peatus ta funktsionalistide seisukohtadel. Nende järgi on tõlkimisel olulisim teksti funktsioon – see, milleks seda kasutama hakatakse. Tõlkeülesanne sõltub sageli sellest, mida klient ootab. Lähtetekst pakub infot, mille põhjal tõlkija teeb mõistlikkuse piires otsuse, kuidas see oma keelde ümber panna.

Ettekande lõpetasid näited inglise ja eesti õiguskeele eripära kohta. Eeskätt peatus Sirje Sinivee inglise ajaloolistel kaksik- ja kolmikväljenditel (ingl doublets ja triplets), mida pole vaja sõna-sõnalt eesti keelde tõlkida, sest meie õiguskeel on lakoonilisem ja väljendab üht mõtet ühe sõnaga. Näiteks

including without limitations on meie keeles lihtsalt sealhulgas,

any and all acts on kõik toimingud

appoints and authorizes – volitab

is expressly authorized and titled to – on õigus teha

enter into and sign any and all contracts and agreements – sõlmida kõiki lepinguid

Ettekanne tekitas auditooriumis elavat arutelu teemal, kes on tõlkija – kas looja, kes mõtleb oma peaga, kopeerija, kes lähtub üksnes originaalist, või teenusepakkuja, kelle eesmärk on kliendi rahulolu. Arutleti selle üle, kas tõlkija peab tõlkima mõtet või tuleb lihtsalt kõik sõnad (sealhulgas kõik kaksik- ja kolmikväljendid) ümber panna, liiati kui tegu on õigustekstiga. Mõtiskleti, kas originaalis olevast veast peaks klienti teavitama või mitte. Vaieldi ka mõne üksiksõna üle, nt kas kokkuleppel ja lepingul on vahe, kas sõnad teised ja muud kannavad eri tähendust, ning loomulikult kerkis jälle üles igiammune ettevõtja ja ettevõtte mõiste sisustamine.

Esineja oli mõttetasandi tõlgete kindlameelne pooldaja ja leidis, et koostöö kliendiga on hädavajalik, sest selle tulemusena sünnib hea ja funktsionaalselt otstarbekas tekst. Nõustun temaga kõiges.

Seminar oli järjekordselt huvitav ja hariv. On hea, et eurokeelekorraldajatel on jaksu sellist üritust korraldada. Registreerujate tungi arvestades on see ka väga vajalik.