Mitu tähte külgepidi koos

Reegli järgi ei ole sellisel puhul üldiselt sidekriipsu vaja, kuid kolme või nelja ühesuguse kõrvutise tähe puhul võib selle parema loetavuse huvides lisada. Seda võimalust on kirjutajad (minagi sealhulgas) ka meelsasti kasutanud.

Silmas tuleb aga pidada, et see valik on antud ainult kolme-nelja ühesuguse tähe esinemisel – kahte külgepidi koos olevat tähte ei lahutata. Niisiis

üleeuroopaline, aga üle-eestiline ~ üleeestiline

väikeettevõte, aga vee-energia ~ veeenergia

tulevikuusk, aga turu-uuring ~ turuuuring

linnaarhitekt, aga maa-amet ~ maaamet

pikaajaline, aga nälja-aasta ~ nälja-aasta

videootsing, aga ajaloo-olümpiaad

kaabellevi, aga metall-liist ~ metallliist

sibullill, aga rull-laager ~ rulllaager

laussadu, aga karkass-struktuur ~ karkassstruktuur

enammaks, aga samm-mootor ~ sammmootor

püsttrepp, aga kott-tool ~ kotttool

risttahukas, aga tualett-tarbed ~ tualetttarbed

lauppõrge, aga tipp-poliitik ~ tipppoliitik

nööppatarei, aga krepp-paber ~ krepppaber

antiikkirjandus, aga trukk-kinnitus ~ trukkkinnitus

praakkaup, aga plokk-kiri ~ plokkkiri

Nelja kõrvuti asetseva tähe näited on ilmselt kõigile tuntud:

töö-öö ~ töööö

jää-äärne ~ jäääärne

kuu-uurija ~ kuuuurija

vee-eelistus ~ veeeelistus

Tuletan meelde, et sidekriipsu ei panda ka siis, kui silbipiirile jäävad kaks erinevat täishäälikut, olgu nad ühe- või kahekordsed. Seega omaosalus, kiirabiarst, söögialane, heliefekt, viljaiva, südameoperatsioon, usuasi, tööelu, maksuaasta, süsinikuaatom, koormaeesel, pensionieelik, kukeaabits, meiliaadress, kaaluiive, puuistik, rõõmuood, veeäärne, jääuurija.

Samal teemal on kirjutatud ja rohkeid näiteid antud ka eesti keele käsiraamatus ja keelenõuandes.