Millal tuleb „seega“ taha koma?

Tekst peab olema sidus ja huvitav. Selle saavutamiseks lisatakse lausetele sageli mitmesuguseid sõnu, mis ei ole eluliselt vajalikud, aga annavad rõhku, seovad lauseid loogiliselt kokku, annavad tekstile isikupära ja väljendavad autori suhtumist.

Niisugused sõnad on näiteks seega, järelikult, niisiis, sellepärast, seetõttu, seepärast, muidugi, mõistagi, loomulikult, igatahes, kahjuks, paraku, õnneks, siiski, ometi, sellegipoolest, see-eest, lisaks, peale selle, ikkagi, isegi, hoopis, seevastu, näiteks, ühtlasi, lõppude lõpuks, viimaks, kahtlemata, nähtavasti, tõenäoliselt jne. Selliseid lisatähendust andvaid sõnu või fraase nimetatakse üldlaiendiks.

Üldlaiendid võivad laiendada

1) kogu lauset: lauses Kindlasti tulen seminarile käib kindlasti kogu lause kohta;

2) üht fraasi või sõna: lauses Osalen seminaril ka sel aastal on ka seotud ainult fraasiga sel aastal.

Täheldada võib, et eeskätt esimesse rühma kuuluvaid laiendeid komastatakse veidi üle. Meenutagem siis täna, milline on lauselaiendi üldine komareegel.

Koma tuleb lauselaiendi järele panna üksnes siis, kui:

a) see alustab lauset või osalauset ja

b) selle järel ei tule mitte öeldis, vaid mõni muu lauseliige.

Seega, seminarile ta tulla ei saa.

Esiteks, tal on samal ajal õppetöö, ja teiseks, ta ei jõua muidu lastele lasteaeda järele.

Siiski, ta soovis pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Lõppude lõpuks, materjalid ilmuvad ka veebis.

Kui üks nendest tingimustest on täitmata, siis koma lauselaiendi taha ei panda. Kui näiteks lauselaiend alustab küll (osa)lauset, aga tema järel tuleb kohe öeldis, pole komal seal kohta. Selline pausita sõnajärg tundub vahel ka loomulikum.

Seega ei saa ta seminarile tulla.

Esiteks on tal samal ajal õppetöö ja teiseks ei jõua ta muidu lastele lasteaeda järele.

Siiski soovis ta pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Lõppude lõpuks ilmuvad materjalid ka veebis.

 Kui lauselaiend ei ole (osa)lause algul, jääb samuti koma panemata, ükskõik kus öeldis ka ei asu.

Seminarile ei saa ta seega tulla.

Tal on samal ajal esiteks õppetöö ja teiseks ei jõua ta muidu lastele lasteaeda järele.

Ta soovis siiski pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Materjalid ilmuvad lõppude lõpuks ka veebis.

Nagu näha võib, ei vaja üldlaiend koma üldsegi nii tihti, kui viimasel ajal arvatakse. Eks meid kipub mõjutama jälle see va inglise keel, kus koma pannakse igasuguse lausealgulise üldlaiendi taha. Pidagem siis meeles, et meie keeles on sellega natuke teistmoodi.

Mõni üldlaiend on ebasoovitatav või kohati ületarvitatud, näiteks praktiliselt, põhimõtteliselt, reeglina, ainult jne. Nende asendusvariante võib leida eesti keele käsiraamatust.

Eelmine
Millal kasutada maks-vormi?
Järgmine
Kui kaua kestab keskpikk?

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: