Kümme soovitust tabeli ja joonise vormistamiseks

Igas keeles omad kombed, eks ole. Nii on ka tekstielementide vormistamisel. Viimasel ajal aga kiputakse näiteks tabelite ja jooniste puhul üle võtma muude keelte kirjatava. Tuletagem täna meelde põhipunktid, mida võiks eestikeelsete tabelite ja jooniste koostamisel meeles pidada.

Olen tuginenud kõige targematele allikatele: Maire Raadiku „Väikestele tarbetekstidele” (2011, lk 48, 121–131) ja Ellen Uuspõllu „Üliõpilastööde vormistamise juhendile” (2011, lk 25–33).


1. Tabelil on pealkiri. Joonisel on allkiri või selle kokkuvõte on joonise peal. Üks tabeli ja joonise vormilistest erinevustest on see, et nende sisu võetakse kokku eri kohtades. Tabeli selgitus on selle kohal, joonise, pildi, foto, graafiku, diagrammi, kaardi jms oma aga selle all, joonise puhul ka selle raamide sees (nt Exceli programmis). Arvatavasti on see seotud arusaadavusega – tabelit ei pruugita ilma seda eelnevalt selgitamata mõista, joonis ja muud visuaalmaterjalid on aga sageli niigi selged ja allkiri vaid kommenteerib neid.

 Näited

 Tabel 1. Kollaste lehtede arv pargipingil 2015. aasta sügisel

AugustSeptemberOktoober
1
714
 Siin peaks olema diagramm, joonis, graafik, pilt, foto vm sellest, et augustis oli pargipingi peals üks kollane leht
 Et aga siinne keskkond ei võimalda kahjuks diagramme teha ega lisada, siis tuleb lihtsalt kirjeldada, et septembris oli kollaseid lehti pargipingil juba seitse
Oktoobris oli kollaseid lehti pargipingil juba 14. Palun lugejal ette kujutada, et tegu on visuaalse materjaliga, mis võimaldab tuua näite joonise allkirjast.
     Joonis 1. Kollaste lehtede arv pargipingil 2015. aasta sügisel



2. Kui tabel või joonis on nummerdatud, tuleb numbri taha punkt. Praegu võib sageli kohata vormistusviisi, kus a) tabeli numbri taga on koolon või mõttekriips, ehkki meie kirjatavas on õigel kohal punkt ja b) pärast koolonit tuleb kohe suur esitäht (Tabel 2: Vihmasadude hulk septembris). Kui inglise keeles on pärast koolonit ja mõttekriipsu oleva esitähe suurus vaba, siis meie keeles peaks nende järel olema väike algustäht, kuna see aga oleks silmale üsna võõras, siis on targem koolonist-mõttekriipsust loobuda ja kasutada punkti.

Sõnad tabel, joonis, foto jms koos numbriga ja pealkiri-allkiri paiknevad samal real. Üsna sageli on pealkiri-allkiri on esile tõstetud paksus kirjas kui sõnad tabel, joonis, foto, graafik jms, kuid levinud on ka kogu rea jätmine tavakirja või panek paksu kirja.

 Näited

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris

 Tabel 2. Vihmasadude hulk septembris


3. Tabeli pealkirja ega joonise allkirja taha punkti ei käi. Nagu enne öeldud, tuleb punkt tabeli või joonise numbri järele, aga lõpupunkt jääb panemata. Kui tabeli pealkiri või joonise allkiri koosneb mitmest lausest, tuleb panna punkt lausete vahele.

  Näide

 Joonis 2. Loetud tibude arv 2015. aasta sügisel. Andmed on antud 2015. aasta oktoobri seisuga


4. Tabeli päises ehk veeru pealkirjas ning esiveerus ehk rea pealkirjas kasutatakse suurt algustähte. Kui lahtri sisuks on lause, algab ka see suure esitähega. Muudes lahtrites oleneb esitähe suurus kontekstist. Sageli pannakse tabeli päis paksu kirja, et eristada seda teistest ridadest paremini. Päis joondatakse keskele, esiveerg vasakule.

 Näide

 Tabel 3. Aias korjatud puuviljad 2015. aasta septembris

PuuviliKogus kilogrammides
Õun35
    sh kuldrenett13
  antoonovka22
Pirn12
PloomPuu ei kandnud vilja
Kreek5

5. Kui tabelis on kõik andmed sama mõõtühikuga, ei panda seda igale reale eraldi, vaid tabeli pealkirja. Sama kehtib joonise kohta: korduvad andmed pannakse allkirja. Mõeldav on lisada ühik ka tabeli või joonise alla märkusesse. Ent sageli võib näha vastupidist toimeviisi – näiteks kordub protsendimärk veerus igal real. Eks ole ju tabeli ja joonise peamine eesmärk olla kokkuvõtlik, seepärast on selline mõõtühikuga laristamine üsna tarbetu.

 Näide

 Tabel 4. Leitud riisikate osakaal aastatel 2011–2014 protsentides

Liik2011201220132014
Kuuseriisikas33403634
Männiriisikas31353233
Tõmmuriisikas25202527
Kaseriisikas8334
Muu3242
Kokku100100100100

Kui tabelis on kasutatud erinevaid ühikuid, mis korduvad ainult veeru ulatuses, saab need panna päisesse.

 Näide

 Tabel 5. Leitud riisikad 2015. aasta septembris

LiikKogus kilogrammidesOsakaal protsentides
Kuuseriisikas22042
Männiriisikas18038
Tõmmuriisikas7515
Kaseriisikas255
Kokku500100

Kui mõõtühik lahkneb aga tabeli ridade kaupa, saab selle kokku võtta esiveerus. Pole mingit vajadust seda igasse lahtrisse eraldi kirja panna.

 Näide

 Tabel 6. Leitud riisikad 2015. aasta septembris

 KuuseriisikasMänniriisikasTõmmuriisikasKaseriisikas
Kogus kilogrammides2201807525
Osakaal protsentides4238155

6. Mõõtühiku võib välja kirjutada, aga ruumi kokkuhoiu mõttes võib seda ka lühendada. Välja kirjutatud mõõtühik on mitmuse seesütlevas käändes, aga lühendi või tähisena antud mõõtühik on ilma käändelõputa. Lühendatud mõõtühiku ette ei panda koma, samuti ei soovitata seda sulgudesse panna.

 Näited

 Tabel 7. Muru kõrgus 1. oktoobril 2015 sentimeetrites ~ cm

 Tabel 8. Kogutud mesi kilogrammides ~ kg

 Joonis 2. Korjatud aroonia 2015. aasta sügisel protsentides ~ %

 Joonis 3. Rukki hind aastatel 2010–2015 eurodes ~ €


7. Tabeli lahtrites olevatele lausetele lõpupunkti ei panda. Punkti eesmärk on ju lahutada kaht lauset, kuid tabelijooned teevad seda niigi.

 Näide

 Tabel 9. Koolilaste osalemine sügispildivõistlusel

KoolLapsiSügispilte
Kasepuu kool4285
Männikäbi gümnaasium53Andmed puuduvad
Mustikavarre põhikool12Andmed pole kättesaadavad

8. Kui muidu võib tabelite lahtrid joondada keskele (v.a päis ja esiveerg), siis suuremad arvandmed on loetavuse mõttes parem paigutada paremale poole. Sel juhul on lubatud kirjutada ka neljakohalisi arve tühikuga, et tagumise kolme koha ees olev sõnavahe jookseks kenasti ülevalt alla. See on ka ainuke koht, kus me neljakohalisi arve erandlikult tühikuga kirjutame. Jooksvas tekstis on nad ikka kenasti koos.

 Näide

 Tabel 10. Lasteaialaste osalemine sügisjooksul aastatel 2010–2015

AastaLaste arv
20108 554
201110 054
20129 863
20139 758
201410 528
201512 568

9. Tabeli alla ja joonise allkirja järele võib kirjutada märkusi. Sõna märkus järel on punkt ja ka pärast märkust ennast on punkt.

 Näide

 Märkus. Kõikide maakondade andmed on antud 15. oktoobri seisuga, välja arvatud Hiiu maakond, mille viimased     andmed pärinevad 1. oktoobrist.


10. Märkuse järel antavate allikate puhul on sõna allikas järel koolon ja pärast allika nimetamist on punkt. Vahel pannakse sõna allikas ka kaldkirja. Nagu enne öeldud, algavad sõnad pärast koolonit eesti keeles väikese algustähega, välja arvatud nimed.

 Näited

 Allikas: Eesti Põllumeeste Keskliit.

 Allikas: metsanduse arengukava 2011–2020.

Arvutis olevate võimaluste tõttu näib tabelite ja jooniste koostamine olevat väga lihtne. Paraku tulevad sellega kaasa  vormistuskombed, mis ei ole meie ajaloolise kirjatavaga kooskõlas. Ehk aitavad siinsed kümme soovitust peamised vormistuspõhimõtted meelde tuletada.

Eelmine
„Jah, väljendis „Rootsi laud“ on „Rootsi“ tõesti suure tähega!“
Järgmine
Kuidas kasutada ülakoma? Esimene osa

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: