Kuidas kasutada ülakoma? Kolmas osa

Kui esimene ja teine ülakomakäsitlus kätkesid võõramaiseid sõnu ja nimesid, siis selles osas pöördume omaenda nimede juurde. Nimelt võib eeskätt õigustekstides kohata sageli kentsakaid ja imestamapanevaid ülakomastatud nimekujusid, mille käänamine pole kooskõlas ühegi eesti keele reegliga.

Esmajoones puudutab see meie perekonnanimesid. Seepärast korrakem needki põhireeglid üle.

1. KIRJAKUJU JA -PILT

Kõik eesti nimed (nii isiku-, koha-, kauba-, äri- või muu nimi) kirjutatakse tavatekstis otsekirjas. Õigustekstides, näiteks lepingutes, võib neid esiletõstmise eesmärgil panna ka muusse kirja, nt tähistada paksult, kaldkirja või allajoonimisega.

Nimedes olevad kriipsud ja konksud tuleb endastmõistetavalt kõik kirja panna. Meie nimedes võib tänapäeval leiduda peale tavapäraste õ, ä, ö ja ü ka muid täppe, konkse ja haake, mis peavad kõik nimesse kirja saama. Sobimatu on kasutada ž ja š tähistamiseks tähekombinatsioone zh ja sh.

2. KÄÄNAMINE

Tekstides võib kohata imelikke moodustisi, nagu Kristiina Kass’i, Kristel Mets’a, Andres Kuld’i, Valeri Kalamees'ile, Teet Ots’i, Marek Võrk’u, Jüri Põld’i, Margus Luuk’iga. Need on uuema aja keelenähtused, mille aluseks ei ole ühtegi keelereeglit.

I. Eesti keele käsiraamatus on antud nimede käänamise põhijuhis: „Nimesid, mis langevad kujult kokku harilike eesti käändsõnadega, käänatakse enamasti nagu neid käändsõnu.” Seega tuleb meile arusaadavate sõnadena esinevaid eesti perekonnanimesid käänata täpsalt samamoodi nagu neid sõnu endid: Kass : Kassi, Mets : Metsa, Kuld : Kulla, Kalamees : Kalamehe, Ots : Otsa, Võrk : Võrgu, Põld : Põllu, Luuk : Luugi. Kas pole see üks lihtsamaid reegleid eesti keeles?

 II. Ülakoma tasub perekonnanimedes kasutada vaid juhul, kui kehtivad kolm järgmist tingimust korraga.

 1)      Inimese nimi on algkujul omastavas käändes

Kui perekonnanimi on nimetavas käändes Kalda, Sinimäe, Põllu, Pärna, Vahtra, Järvekülje vm, siis võib neid käänata  kujul Kalda’le, Sinimäe’ga, Põllu’ta, Pärna’l, Vahtra’na, Järvekülje’lt, et tuua esile nime algkuju. Sealjuures tuleb meeles pidada, et sedalaadi nime omastavat käänet väljendatakse üksnes ülakomaga, nt Kalda’ äriühing, Sinimäe’ dokumendid, Põllu’ otsus.

2)      Tegemist on õigustekstiga

Ülakoma kasutamine peaks jääma üksnes juriidiliselt täpsesse dokumenti: lepingusse, kohtuotsusesse, hagiavaldusse, volikirja vm. Üldkeelses tekstis ei ole ülakoma järele vajadust, sest vabama keelekasutuse tõttu saab selles alati moodustada lauseid, kus perekonnanime nimetav kääne on ilmselgelt näha.

3)      Inimese perekonnanime algkuju ei saa tekstis näidata

Kui õigusteksti on võimalik alustada selliselt, et nime esmakordsel kasutamisel saab kajastada selle nimetavat kuju, ei ole ülakoma pruukimine vajalik. Näiteks lepingu esilause võiks olla selline:

  Laenulepingu on sõlminud Tiina Kask ja Marek Kase.

Seda lauset lugedes on selge, et ühe inimese perekonnanimi on Kask ja teise oma Kase. Edaspidises kasutuses ei ole Mareki perekonnanime vaja enam ülakomaga tähistada, sest lugejal on juba teada, et tema nime algkuju on omastavas käändes.

Üldvolikirjades ei ole aga nimetava käände tarvitamine sageli võimalik, sest need koosnevadki vahel ühest lausest. Siis on ülakoma õigustatud, sest see aitab näidata nime nimetavat käänet:

 Selle volikirjaga annab Valter Järve Kristiina Sepa’le õiguse võtta tema nimel vastu kõiki kohtudokumente.

NB! Sellistel juhtudel saab peale ülakoma kasutada veel üht võimalust. Nimelt võib panna nime algkuju sulgudesse:

 Selle volikirjaga annab Valter Järve Kristiina Sepale (Sepa) õiguse võtta tema nimel vastu kõiki kohtudokumente.

Kui üks neist kolmest tingimusest on täitmata (inimese nimi ei ole algkujul omastavas käändes, tegu pole õigustekstiga või nimetavat käänet saab näidata), on ülakoma täiesti liigne.

III. Mõne nime puhul saab inimene ise valiku teha, mil viisil tema nime tuleks käänata. Kuid see valik peab piirduma eesti keele käändesüsteemis olemasolevate võimalustega. *Silk’il, *Kokk’al ja *Kuusk’il siin endiselt kohta ei ole, sest sel viisil ei käändu ükski eesti sõna.

 Tiina Leemets jaotas juba 1993. aastal rühmadesse perekonnanimed, mille puhul saab valida lihtsama käänamisviisi või otsustada mitme võimaluse vahel. Maire Raadik on 2011. aasta „Väikestes tarbetekstides” (lk 69–77) seda loetelu veidi kohendanud ning minagi kasutan seda tänuga eeskujuna, mida püüan veidi täiendada.

1)      Nimi on omadussõna

Kui inimese nimi on Rikas, siis võib tema nime käänata kahel viisil: kas Rikka või Rikase. Esimesel juhul on meie käändesüsteemis eeskujuks näiteks sõna kikas : kikka, teisel juhul näiteks katus : katuse.

2)      Nimi on vähem tuntud murdesõna

Kadajas : Kadaja (nagu angerjas : angerja) või Kadajase (nagu karjas : karjase)
Pürg : Pürja (nagu märg : märja) või Pürgi (nagu rong : rongi)
Kõnd : Kõnna (nagu tald : talla) või Kõndi (nagu bänd : bändi)

3)      Nimi on laadivahelduslik sõna, kus omastav erineb nimetavast palju

Aed: tavaliselt pigem Aedi (nagu tuub : tuubi)
Mägi : Mäe (nagu jõgi : jõe) või Mägi (nagu tädi : tädi)

4)      Nimi on sõna, mille käänamisel lisandub silp -me, -da, -nda või -ja

Süda : tavaliselt pigem Süda : Südat (nagu kere : kere)
Hõbe : tavaliselt pigem Hõbe : Hõbet (nagu kere : kere)
Viies : tavaliselt pigem Viiese : Viiest (nagu katus : katuse)
Vili : tavaliselt pigem Vili : Vilit (nagu kere : kere)
Aeg : tavaliselt pigem Aegi (nagu rong : rongi)

5)      Nimi on -as, -el, -er-, ur-lõpuline nimisõna

Ratas : Ratta (nagu kallas : kalda) või Ratase (nagu katus: katuse)
Pärtel : Pärtli (nagu tiitel : tiitli) või Pärteli (nagu redel : redeli)
Haamer : Haamri (nagu number : numbri) või Haameri (nagu arter : arteri)
Kangur : Kangru (nagu ankur : ankru) või Kanguri (nagu ambur : amburi)

6)      Nimi on soomepärase lõpuga

Valida võib eesti- või soomepärase käänamisviisi vahel: Mustonenile või Mustosele, Kettuneni või Kettuse, Kapaneniga või Kapasega.

7)      Nimi on sõna, millel on kaks tähendust

Sokk : Soki või Soku
Kruus: Kruusi või Kruusa
Kink: Kingi või Kingu

Kui ei tea nime kandja eelistust, tasub eelistada i-lõpulist käänamist.

Nagu selgus, on eelnimetatud perekonnanimede käänamisviise täpselt nii palju, kui palju on meie käändesüsteemis selleks võimalusi, aga mitte enam. Näiteks kui kohtame käändekuju *Kuld’i, *Lind’i või *Org’i, siis ei ole nimetav kääne eesti keeleloogika järgi mitte Kuld, Lind või Org, vaid Kult, Lint või Ork.

IV. Kuidas käänata aga siis, kui nimi polegi ükski meile tuntud sõna? Maire Raadik on „Väikestes tarbetekstides” lk 71 öelnud: „Kui inimese ei lange täpselt või üldse kokku sõnaga, võetakse käänamisel eeskujuks mõni eesti oma- või võõrsõna, millel on samasugune häälikuehitus.” Seega, kui inimese perekonnanimi on näiteks Lätt, võib ta seda käänata kujul Läti : Lätti, nagu rätt, nimi Kiivet võiks käänduda Kiiveti : Kiivetit, nagu prohvet, nimi Soll oleks käändes Solli : Solli, nagu roll, jne.

3. LIITMINE JA TULETAMINE

Kui perekonnanimele liidetakse ne- või line-omadussõna, tuleb nime käänata ja sõna eraldada sidekriipsuga: Ansipi-taoline, Jakobsoni-nimeline, Pätsi-aegne, Pärdi-sarnane. Kui nimesid on mitu, siis sidekriipsu ei tule: Andrus Ansipi taoline, Carl Robert Jakobsoni nimeline, Konstantin Pätsi aegne, Arvo Pärdi sarnane.

Kui perekonnanimest tuletatakse sõna, kirjutatakse tuletis väikese tähega: kristiinakassilik, savisaarlane, simsonlane, ansiplus, taavirõivalik.

Erand on tehtud nimedele, mille lõpus on kaks kaashäälikut, mis tahetakse tuletamisel alles jätta (reegli järgi peaks üks kustuma). Sel juhul võib kasutada ülakoma. Käsiraamatus on selle kohta näited mutt’lik, artur-kapp’lik, rumm’lane (ehkki valed ei ole ka reeglipärased mutlik, arturkaplik ja rumlane).

Eesti Keele Instituudis koostab Maire Raadik suurepärast veebiallikat, kust perekonnanimede ja hiljem ka eesnimede käänamise kohta abi saada. See on isikunimeregister, kuhu praegu on kantud juba mõningane hulk nimesid ja antud nende käänamise viis(id). Sealtsamast leiab ka nimede käänamise reeglistiku, mis kattub „Väikestes tarbetekstides” antuga. Perekonnanimede kohta saab abi veel Eesti Keele Instituudi keelenõuanderubriigist. Nimede liitmisest on kirjutanud Tiina Leemets artiklis „Kas siia käib sidekriips?” ja jällegi Eesti Keele Instituudi keelenõuannete koostajad.

Nüüd oleme ülakomateema põhjalikult läbi võtnud. On veel mõni harv juht, mil seda pruugitakse, ja neid saab vaadata eesti keele käsiraamatust. Lõppsõna asemel tuleb aga meelde tuletada, et ülakoma ei kasutata suurtähtlühendite käänamisel (reeglit rikuvad nt OÜ’s, ÜRO’ga, MM’il jne, mille asemel on korrektne OÜs ~ OÜ-s, ÜROga ~ ÜRO-ga ja MMil ~ MM-il).

Eelmine
Kuidas kasutada ülakoma? Teine osa
Järgmine
Proteiinist, valgust ja kaupade nimetamisest

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: