Kas „järele” või „järgi”?

Pealkirjas esitatud küsimus on minu keeletoimetajatöö jooksul olnud üks sagedasemaid. Kiire vastus on see, et mõlemad sobivad, kuid erinevatesse kohtadesse. Vaatame täna, mis ülesanne kummalgi sõnal meie keeles täita on.

järele

Sõna järele on üheksa ameti mees – tal on keeles palju tegevusalasid.

1) järele kuulub tihti tegusõnade juurde ja koos moodustavad nad ühendtegusõna: järele vaatama, kuulama, jooksma, õppima, jõudma, andma, tegema, küsima, pärima, jätma, jääma, mõtlema jne.

  • Talv ei anna järele.
  • Töötajal paluti järele mõelda.
  • Ärge seda kodus järele tehke!
  • Läänemaa ühinejaid jäi järele üksnes viis.

2) Sageli jääb tegusõna ja järele vahele või ette mõni nimisõna või asesõna:

  • Björgen läheb kolmanda kulla järele.
  • Jaapani restoran trahvib toitu järele jätnud kliente.
  • Tulge saadetisele järele esmaspäeval.
  • Emad igatsevad teie järele, võõrsile läinud pojad ja tütred!

3) Sõna järele on mõnikord ka omastavas käändes nimisõna-asesõna taga,

a) väljendades kohta:

  • Üldiselt pannakse tühik kirjavahemärgi järele, aga mitte ette.
  • Võtke üksteise järele ritta!
  • Asu meie järele piletisappa!

b) näidates väljakujunenud vormelit, kus teatud nimisõna käib kokku väljendiga millegi järele:

  • Riigis valitseb nõudlus oskustööjõu järele.
  • Inimesel on vajadus une järele.
  • Noortel on kihk uute seikluste järele.
  • Tüdrukul on isu õunte järele.

4) Vahel on sõna järele aga liitsõna osa:

järelevalve, järelepärimine, järeleandlik, järelehüüe, järelevaataja, tagantjärele

Arvatavasti on sõnal järele kasutuskohti veelgi.

järgi

Sõna järgi tegutseb ühes ametis. Ta käib enamjaolt kokku nimisõnade ja asesõnadega, mis on omastavas käändes (millegi-kellegi järgi). Et ka sõna järele võib koos omastavaliste nimi- ja asesõnadega kasutada (vt eespool näited punktides 2 ja 3), siis võib see panna inimese küsima, millal millist sõna kasutada. Reegel on tegelikult lihtne: sõna järgi peab saama asendada sõnadega kohaselt, põhjal, alusel, abil, eeskujul jm, sõnaga järele seda teha ei saa:

  • Algaval kooliaastal õpitakse uue seaduse järgi ~ kohaselt.
  • Mis raamatute järgi ~ põhjal Priit Kuusk kokkab?
  • Statistika järgi ~ alusel kummitab Jõgevat ja Ida-Virumaad hoopis tööpuudus.
  • Metsast saad välja kompassi järgi ~ abil.
  • Kui sa toimid tema järgi ~ eeskujul, siis ei saa sa eksida.

Vaatame asja näitlikult. Kui meil tekib kahtlus, kas parem on maasikate järele või järgi tulla, siis kas saame sama mõtte, kui tuleme maasikate alusel ~ kohaselt ~ põhjal. Ei saa vist? Öeldule tekib hoopis teine, üsna hägune sisu, mis ei kattu algse ideega. Järelikult ei saa sõna hästi asendada ja järgi ei sobi: korrektne on öelda maasikate järele tulema. Kui me ei tea, kas meil on tahtmine suitsupeekoni järele või järgi, siis mõtleme, kas on võimalik väljend tahtmine suitsupeekoni alusel ~ kohaselt ~ põhjal. On küll võimalik, aga tundub kentsakas, mis? Jällegi on normipärane variant tahtmine suitsupeekoni järele. Kui kahtleme, kas käituda reeglite järgi või järele, siis kontrollime, kas reeglite alusel ~ kohaselt ~ põhjal saab käituda. Peaks saama, eks ole? Mõte jääb samaks. Järelikult on korrektne käituda reeglite järgi.

Nende kahe sõna puhul heidetakse sageli ette liigset norimist. Kõik räägivad ju nii, kuidas tahavad. Kui järele asemel järgi öelda, siis saadakse ju aru küll, mis siin ikka tähte närida? Saan vastu ütelda kaks omavahel seotud argumenti. Esiteks ei tasu ühe sõna ülesandeid teise kukile upitada, sest muidu ei pruugi lõpuks enam aru saada, kes teeb mida. Teiseks võib seesama sõnade segiajamine tekitada mõttesegadust. Näiteks kaardi järgi minemisel võtab inimene kaardi ja orienteerub selle abil, ent kaardi järele minemisel läheb ta kuskile, kus talle antakse kaart. Seda vahet need kaks sõna näitavadki ning keeleteadlik inimene märkab ja arvestab seda.


Eelmine
Kuidas rühmitada arve ja numbreid?
Järgmine
Millise tähega algavad ametiasutuste nimetused?

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: